Euroopa Komisjon pakub lahendusi Põhja-Aafrika rändekanali sulgemiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põgenikud
Põgenikud Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon esitab kolmapäeval uued ettepanekud nn Põhja-Aafrika rändekanali sulgemiseks.

Euroopa Liit suutis koostöös Türgi ja teiste riikidega mullu märtsis sulgeda nn Balkani rändekanali ning nüüd üritab ühendus teha sama ka Põhja-Aafrikast, peamiselt Liibüa kaudu Euroopasse siseneva rändekanaliga.

Pärast Balkani rändekanali sulgemist muutus Põhja-Aafrika kanal põgenike ja majandusmigrantide seas populaarsemaks. Kardetakse, et kevadel ilma paranedes tulijate arv taas tõuseb.

EL-il puudub Liibüas usaldusväärne partner, mõned Aafrika riigid ei soovi eriti koostööd teha, ütlesid EL-i allikad ja eksperdid.

Komisjon esitab kolmapäeval uued ettepanekud küsimusega tegelemiseks ning EL-i justiits- ja siseministrid arutavad neid neljapäeval ja reedel Maltal toimuvatel kõnelustel.

EL-i praeguse eesistujariigi Malta peaminister Joseph Muscat hoiatas kahe nädala eest, et EL peaks peatselt kohtuma Liibüa võimudega, kui soovib vältida kevadel migrantide voogu.

Inimsmugeldamine Vahemerel on suurenenud - möödunud aastal maabus Itaalias 180 000 inimest, 2014. aastal oli näitaja 170 100.

Muscat tahab Liibüaga sõlmida lepet, milles võetakse eeskuju vastuolulisest rändeleppest Türgiga. Leppes eraldati Türgile vastutasuks koostöö eest miljardeid eurosid abi.

Liibüa puhul osutub sama kordamine keeruliseks, sest riigi ühtsusvalitsus peab võimuvõitlust Ida-Liibüas tegutseva rivaalitseva valitsusega. Lisaks puudub 2015. aastal käivitatud EL-i meremissioonil Sophia õigus võidelda smugeldajate vastu Liibüa vetes.

"Operatsioon on ainult osaliselt kasulik, sest me ei saa smugeldajate vastu sisuliselt tegutseda," ütles Euroopa diplomaat. "Nad hülgavad inimesed kipakates paatides enne, kui need jõuavad rahvusvahelistesse vetesse, ning seejärel lasevad need triivima."

AFP-ni jõudnud ettepanekus käis Malta välja idee tugevdada kuudevanust EL-i programmi, mille raames antakse Liibüa rannavalvele väljaõpet ja varustust, et ametnikud saaksid moodustada lahkumispunktide lähedale "kaitseliini". Rannavalve toimetaks merele asunud migrandid tagasi Liibüa kaldale, kust nad toimetataks EL-i juhul, kui neil on selleks rahvusvahelise õiguse alusel selleks õigus.

"Probleem on selles, et Liibüa poolel pole usaldusväärset partnerit," ütles mõttekoja Carnegie Europe analüütik Stefan Lehne. EL-i allikate sõnul tähendab see, et EL peaks keskenduma riikidele, mille kaudu inimesed Liibüasse liiguvad.

EL peab Aafrikast tulevatest inimestest enamikku majandusmigrandiks, kes tuleks deporteerida lähteriiki, ega pea neid põgenikeks, kes näiteks pagevad Süüria kodusõja eest.

EL sõlmis 2015. aastal Maltas lepped Senegali, Mali, Nigeeria, Nigeri ja Etioopiaga, et peatada sealt inimeste lahkumist Euroopasse. EL-i edukas koostöö transiitriik Nigeriga ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM) on tekitanud mõnedes seisukoha, et Brüssel peaks sõlmima sarnased lepped ka Mali, Tšaadi, Nigeeria ja Sudaaniga.

Euroopa suvest hoolimata hoiduvad mõned Aafrika riigid koostööst Euroopaga.

Lehne sõnul ei tunnista EL-i lähenemine, et "migratsioon on positiivne" Aafrika riikidele, kelle kodanikud saadavad Euroopast koduriigis elavatele sugulastele raha, mis omakorda elavdab koduriigi majandust. Lisaks lubab emigratsioon "vabaneda inimestest, kes võivad riiki poliitiliselt destabiliseerida", ütles Lehne.

Mõttekoja European Policy Centre'i juhataja Yves Pascouau sõnul võiks EL teha ettepaneku "legaalsete rändekanalite" loomiseks vastutasuks koostöö eest, kuid seda peetakse Euroopas tõusva rändevastasuse tõttu ebatõenäoliseks.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: