Leedu peaminister ERR-ile: kui Venemaad ei peatata Ukrainas, võib tekkida probleem ka siin
Balti riikide peaministrite kohtumisele saabunud Leedu peaminister Saulius Skvernelis tõstis "Välisilmale" antud intervjuus esile julgeolekut puudutavaid teemasid - Venemaad, NATO-t ja Ukrainat. Samuti märkis Skvernelis, et otsuseid Leedus langetavad peaminister ja ministrid, mitte aga valimised võitnud erakonna miljonärist juht.
Leedulased mõistavad, et Ukrainas toimunu on agressioon, okupatsioon. Kuna Leedul on piir Venemaaga, siis on see teema meile tähtis. Kui ei suudeta peatada Venemaad seal, siis võib tekkida probleem ka siin. See on test, kui kaugele see riik võib minna. Seetõttu peame tegema ise kõik selleks, et end kaitsta ja siis saame loota partneritele.
Erinevalt Eestist saavutab Leedu alles järgmisel aastal kaitse-eelarve suuruseks kaks protsenti SKP-st. Keskendume praegu oma kaitseväe moderniseerimisele. Üks väga oluline koht on nõuetekohase reservi omamine. Paari aasta jooksul, mil on osaline ajateenistus, on õnnestunud välja koolitada umbes 6000 inimest.
Kas see kaitsetahe on Leedus olemas?
Selleks, et vältida 1940. aastate sündmusi, mõistavad kõik, kui oluline on oma riigi kaitsmine. Kui nüüd rääkida nutvatest noormeestest, siis õnneks oli vabatahtlikke nii palju, et ühtki nutvat noormeest ei olnud vaja teenistusse kutsuda. Kõik need jäid välja, kes ei tahtnud.
Saksamaa, Holland ja Norra saadavad Leetu 1200 sõdurit. Kuivõrd nende olemasolu on õige heidutusmeede Venemaa vastu, arvestades, et sel aastal toimub ka õppus Zapad?
See on väga oluline, et NATO toob sõdureid igasse riiki. Sõjaväe dislotseerumine suurendab meie psühholoogilist julgeolekut ja see on kasulik. Sõdurite saatmine Balti riikidesse ja Poola näitab NATO 5. artikli kehtivust ja tõestab, et vajaduse korral seda ka kasutatakse.
Vene õppused on teie silmis ohu märgiks?
Igal juhul. 1200 sõdurit, mida te mainisite, ei saa võrrelda nende kümnete tuhandetega, kes hakkavad tegutsema Kaliningradis ja Valgevenes. See ei ole võrdne tasakaal. Sügisel toimuvad õppused on kindlasti meile kõigile suur väljakutse.
Kas teile meeldib USA president Donald Trump?
Ilmselt teate juba, et ma ei saa öelda, kas ta mulle meeldib, kuid see, mis seal toimub, tekitab teatud rahutust. Esiteks, kuhu liiguvad suhted USA ja Venemaa vahel. Teiseks, millise positsiooni võtab USA alliansis. Kui olulised on USA-le Euroopas toimuvad protsessid.
Kas te USA-Venemaa riigipeade kokkulepet ei karda? Et järsku jagavad mõjusfääre?
Raske on uskuda, et 21. sajandil võiks toimuda see, et suured riigid võivad kokku leppida ja otsustada väiksemate saatuse üle. Ma ei usu, et see on võimalik.
Mida tuleks teha Venemaaga?
Eeskätt peaks Venemaa näitama muutusi, mis on seotud tema välispoliitikaga.
Kas sanktsioonidega tuleb jätkata?
Seni, kuni ei ole täidetud Minski kokkulepet ja jätkuvad kokkupõrked Ukrainas, tuleb sanktsioonidega jätkata.
Mida arvata Läti initsiatiivist Venemaaga suhtlemisel?
Kindlasti tuleb Venemaaga suhelda igal tasemel, kuid praegu oleme seisukohal, et kõige kõrgemal tasemel ei saa suhtlust hoida. Kindlasti ei soovi ma Läti tegemist kommenteerida, sest see on Läti asi ja nad teavad ise, mida teha.
Läti ei tungi kiiluna Eesti ja Leedu vahele?
Kindlasti ei ole see kiil. Täna ja homme toimuvad peaministrite kohtumised ja siis tekib kindlasti võimalus neil teemadel rääkida. Kui oleksime kõik olnud hästi ühtsed, siis ilmselt ei oleks toimunud neid sündmusi, mis olid eelmise sajandi keskel. Kui üks riik hakkab kõikuma, siis seda kasutatakse kindlasti ära.
Kas vastab tõele, et käite iga päev valimised võitnud erakonna (Talurahva ja Roheliste Liidu (LPGU) - Toim.) juhi, miljonär Ramunas Karbauskisega rääkimas ja et tema langetab tegelikke otsuseid?
See, mis puudutab valitsust, siis otsuseid langetavad peaminister ja ministrid. Need jutud, millele teie ja ka Leedus räägitakse, ei vasta tõele. Olen jurist ja tean täpselt võimude lahususe printsiipi.
Toimetaja: Laur Viirand