Valgevene võimud pidasid kinni üle 400 inimese ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1490448240000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

 Valgevene miilits ajas laupäeval pealinnas Minskis laiali loata meeleavalduse, eelnevalt otsisid miilitsatöötajad läbi inimõigusorganisatsiooni Vjasna kontori, ühtekokku peeti kinni umbes 400 inimest.

AFP korrespondendi sõnul pidas märulimiilits kinni Eesti aja järgi kell 12 Iseseisvuse puiesteel algama pidanud meeleavaldusele saabunud kümneid inimesi ja toimetas kaubikutesse. AFP reporteri sõnul on vahistatute seas ajakirjanikke ning mõni kinnipeetav sai ka peksa.

Võimud takistasid meeleavaldajatel protestipaika jõudmist ning kolm metroojaama peatasid selle eel töö. Ligi 700 inimest üritas marssida piki Iseseisvuse puiesteed, kuni põrkus miilitsa eriüksuse OMON ahelikule.

Vastasseisu järel algasid vahistamised.

"Nad peksavad osalejaid, tirivad naisi juukseidpidi bussidesse. Mul õnnestus joosta lähedal asuvasse siseõue," ütles meeleavaldaja Aleksander Ponomarjov.

Vjasna töötaja Tatjana Revjako ütles uudisteagentuurile AP, et kinni peeti üle 400 inimese, kellest "paljusid peksti ja kes vajavad arstiabi".

Miilits pidas kinni ka 25 ajakirjanikku, teatas Valgevene ajakirjanike ühing.

Vjasna teatel murdis miilits enne meeleavaldust vabaühenduse ametiruumidesse sisenedes maha kontori ukse, surus töötajad näoli põrandale ja käskis neil sinna jääda. "Kinni peeti 57 inimest, teiste seas välisvaatlejad," kirjutas Vjasna oma veebilehel.

Kinnipeetud inimesed viidi miilitsajaoskonda, kus neile öeldi, et neid kahtlustatakse "bandiitluses", ütles Vjasna advokaat Anastassija Loiko, lisades, et nad otsiti läbi ja lasti pärast meeleavalduse laialiajamist väikeste rühmadena vabaks.

Võimud ütlesid reede hilisõhtul protesti korraldajatele, et meeleavaldus on ebaseaduslik. Laupäeval oli Minskis näha kümneid soomustatud miilitsasõidukeid ning automaatidega miilitsatöötajaid.

Miilits võttis piiril vahi alla ka Poolast rongiga kodumaale naasnud opositsiooniliidri Vladimir Neklijajevi. Neklijajev viibib tema naise Olga sõnul kinnipidamisasutuses Brestis.

Viimastel päevadel on Valgevene võimud vahistanud üle 100 valitsusvastase aktivisti ja määranud neile 3-15 pikkuse aresti, et neid laupäevaselt ja võimalikelt uutelt meeleavalduselt eemal hoida.

Valgevene president Aleksandr Lukašenko on asunud maha suruma meeleavalduslainet, millega protestitakse tema autoritaarse võimu vastu. President ise väitis teisipäeval, et võimud on kinni pidanud "kümneid mässulisi, keda rahastatakse välismaalt".

Meeleavaldustel protestitakse valitsuse kava vastu kehtestada nn muidusööjate maks. Hoolimata Lukašenko otsusest plaani elluviimine edasi lükata, on viimaste aastate suurimad protestid jätkunud.

"Muidusööjate" seadus näeb ette umbes 200 dollari suuruse rahatrahvi neile töötutele, kes end tööhõiveametis ei registreeri.

Maks taheti kehtestada neile, kes töötavad alla 183 päeva aastas.

"Muidusööjate maks" oleks laienenud ka inimestele, kes ei ole end tööotsijatena registreerinud, kaasa arvatud koduperenaised, toetusi saavad talupidajad või tööloata Venemaal tööl käivad inimesed.

Mida tähendab välismaalt toetatud "viies kolonn"?

Käesoleval nädalal süüdistas president Lukašenko olukorra pingestumises korduvalt "viiendat kolonni", kes üritavat välismaalt toetatud võitlejate abil võimu haarata.

Hetkel on veel ebaselge, kuidas meeleavalduste mahasurumine mõjutab suhteid Valgevene naabritega.

Lukašenko ja Valgevene võimud on "välismaa" all pidanud silmas näiteks seda, et väidetavalt olevat osa välismaalt saabunud isikuid saanud "väljaõppe" Ukrainas ja valgevenes asuvates laagrites, nende finantseerimiseks mõeldud raha, mis omakorda olevat pärit USA ja Saksamaa fondidest, aga olevat liikunud Leedu ja Poola kaudu.

Samas on Lukašenko viimastel aastatel märkimisväärselt parandanud suhteid lääneriikidega ja on samal ajal ajanud Ukraina suhtes iseseisvat ja Venemaa huvisid mitte järgivat poliitikat. Ta on andnud armu suurele hulgale poliitvangidele, mis tõi kaasa selle, et Euroopa Liit leevendas Minski suhtes varem kehtinud sanktsioone. Sanktsioonide leevendamine leidis aset vahetult pärast seda, kui Lukašenko võitis viiendat korda järjest presidendivalimised, mis erinevalt varasematest ei saatnud opositsiooni vägivaldne mahasurumine.

Paralleelselt sellega on aga Minski ja Moskva omavahelised suhted jahedamaks muutunud - üha rohkem on ette tulnud eriarvamusi, näiteks piiriületust, energeetikat ja sõjaväebaaside rajamist puudutavates küsimustes.

Ekspertide sõnul on hoopis Kreml lääneriikidega sõbralikumaks muutunud Lukašenko sihikule võtnud

Eelnevat silmas pidades on mitmed analüütikud rääkinud juba mitu kuud sellest, kuidas Valgevene ja Venemaa suhted on jätkuvalt jahenemas ning sellest tulenevalt võib oodata Moskva poolt mingeid samme.

Eksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kuna Lukašenko suhted lääneriikidega on viimastel aastatel oluliselt paranenud ning et ta on endiselt jäänud ka Ukraina suhtes sõbralikule seisukohale, võib Venemaa kavandada Valgevene suhtes erinevaid vastusamme, sealhulgas ka nn hübriidsõja meetodeid.

Näiteks USA luureanalüütik John Schindler peab võimalikuks, et Kreml üritab lähiajal Lukašenkot võimult kukutada.

Venemaa ekspert ja Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov ütles aga hiljuti, et just Valgevene on Venemaa järgmise invasiooni kandidaadiks ning et hiljutised Lukašenko-vastased meeleavaldused ainult kiirendavad seda protsessi.

Lukašenko ise aga kritiseeris veebruari alguses Moskvat suhteliselt teravalt ning märkis, et tema arvates pole Vene sõjaväebaasi Valgevene territooriumile vaja.

Leedu ja Poola on omakorda avaldanud muret sügisel ka Valgevene territooriumil toimuvate Venemaa-Valgevene ühisõppuse Zapad pärast. Eriti murelikuks teeb Varssavit ja Vilniust võimalus, et Vene suur väekontingent jääb Valgevenesse ka pärast õppuste lõppu.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: