Eesti operaatorid peavad Brüsselis kokku lepitud rändlustasude hinnalage liiga kõrgeks ({{commentsTotal}})

{{1485943190000 | amCalendar}}

Brüsselis sündis teisipäeva hilisõhtul põhimõtteline kokkulepe mobiilside hulgihindade küsimuses, mis sillutab teed rändlustasude kadumisele. Tele2 ja Telia tegevjuht peavad Brüsselis kokku lepitud rändlustasude hinnalage liiga kõrgeks ning näevad selle taga lõunaeurooplaste lobitööd, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles aga, et hinnalangus on päris järsk.

Kuigi rändlustasude kadumine alates käesoleva aasta juunist oli otsustatud juba varem, oli oluline kild selle saavutamise valemist seni puudu. Nimelt hinnalagi, mida telekomifirmad võivad üksteiselt küsida, kui ühe firma klient kasutab teises riigis olles teise firma võrku, vahendasid ERRi raadiouudised.

Põhiline vaidlus käis andmeside hindade üle ja hinnaerinevused on riigiti väga suured, kohati sajakordsed. Eestis ja teistes Põhjamaades naudivad tarbijad odava andmeside võimalusi, Lõuna-Euroopas on sageli tegu luksuskaubaga. Eestis maksab üks gigabait tarbijale kuni kaks eurot, tänane hulgihindade lagi Euroopas on aga koguni 50 eurot.

Värske kokkuleppe kohaselt on uus piir nüüd alates 15. juunist 7 eurot ja 75 senti ning hakkab sealt edasi langema, jõudes viie aastaga kahe ja poole euroni. Euroopa Liidu nõukogu ja Parlamendi läbirääkimiste kokkuleppe teates seisab, et mobiilioperaatorid saavad nüüdsest pakkuda teenust kõikjal ilma lisatasudeta.

Argo Virkebau ütles ERRile, et pole veel lõplikult selge, kuidas kokkulepe Eestis hindu mõjutab. Positiivsena tõi ta välja selle, et lõpptarbijale, kes reisib, hind igal juhul väheneb. Samas peaksid hulgihinnad olema märksa väiksemad, et ka tarbija võit oleks suurem, lisas ta.

"Kui vaadata seda ettepanekut, kuhu tasemele hulgihinnad seati, meie tegelikult rahul ei ole. Need hinnad on endiselt absurdselt kõrged. Me arvame, et need võiks olla palju palju odavamad. Kui me võtsime näiteks oma enammüüdud paketi, siis arvutasime välja, et seal tinglikult müügihind on täna kliendile 1,11 eurot gigabait. Ja see hind hakkab pihta 7,75 eurot gigabait. Seal on languseks ruumi väga palju. Endiselt on suured lõunamaa operaatorid teinud väga edukat lobi ja see tase on pandud liiga kõrgele. Reisivate klientide arved võiksid olla veel väiksemad," nentis Virkebau.

Paketid võivad muutuda

Kuidas see nüüd Eestis rakendub, on tema sõnul iseasi, sest on olemas ka selline meede nagu jätkusuutlikkuse mehhanism, mida operaatorid võivad kohalikult regulaatorilt taotleda.

"Selle raames, kui hulgihind on liiga kõrge, on võimalik kliendilt endiselt küsida rändluse eest lisatasu. Kuna selline mehhanism on olemas, siis me tegelikult ei tea veel, kuidas tarbijatele see regulatsioon täpselt kohandub," lausus Tele2 juht.

Ta tõi välja ka võimaluse, et operaatorid muudavad pakette, nii et kliendid saavad valida ka ilma rändluseta variandi, et mitte maksta kinni nende arveid, kes reisivad. "Aga aus vastus on, et ega me ei ole oma hinnastamisotsuseid teinud ja ei tohiks neid ka avalikult välja öelda," lisas Virkebau.

Telia Eesti erakliendi- ja turundusüksuse direktor Holger Haljand leiab samuti, et äsja kinnitatud hulgihindade tase on kahjuks üle ootuste kõrge.

"Mõistlik rändluse hulgihinna tase olnuks andmeside osas meie hinnangul oluliselt madalam ning sellisel juhul võidaks sellest regulatsioonimuutusest selgelt ka Põhjamaade kliendid. Kuna tegu on veel väga värske informatsiooniga, võtame endale kõigepealt analüüsimiseks aega, et hinnata Euroopa Komisjoni otsuse mõju," märkis Haljand. 

Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul on Põhjamaades ja Baltikumis on lõpptarbija hinnad mitu korda madalamad kui nüüd määratud hulgihind, mahud aga palju kõrgemad. Seega tooks see valem siinsetele operaatoritele ebamõistlikud ja ebavõrdsed kahjumid.

"Kui võimaldaksime kliendil koduriigi paketi sees kasutada samadel tingimustel lisaks ka roaming'ut ilma lisatasuta, tähendaks see Eesti ja Põhjamaa operaatoritele üüratut kahjumit," nentis ta.

Samas aitab Seppäneni sõnul jätkusuutlikkuse mehhanism seda ebavõrdsust vähendada. "See mehhanism annab operaatoritele õiguse küsida kliendilt roaming'us hulgihinda, mis ongi kliendi rändlusteenuste kasutamisest reaalselt tekkiv kulu. Kinnitatud hulgihinnale lisandub ka käibemaks," selgitas Seppänen.

Eesti tarbija jaoks tema kinnitusel väga palju ei muutu - hulgihind kehtib ainult teiste operaatorite võrkudes. "Meil on jätkusuutlikkuse mehhanismis antud õigus küsida lõpptarbijalt seda sama hinda, mis me ise maksame sellele võrgule, kus meie võrk on külas rändluses," märkis ta.

Ansip: lobiga ei ole saavutatud kokkuleppes mingit pistmist

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip ütles, et kindlasti ei ole saavutatud leppe puhul küsimus lõunaeurooplaste lobitöös.

"Praegu on see hulgihindade lagi 50 euro peal ühe gigabaidi eest ja nüüd see langeb 7,7 peale, nii et kukkumine on päris järsk," lausus ta.

Ansip selgitas, et Lõuna-Euroopa riikides nagu Maltal, Küprosel ja Horvaatias on operaatorid teistsuguses olukorras kui Skandinaavias ja Balti riikides, sest nad peavad tegema märkimisväärseid investeeringuid, et pakkuda turistidele teenuseid vaid kolme suvekuu jooksul.

"See tähendab, et ülejäänud üheksa kuu jooksul nad oma investeeringutelt tulu ei teeni. Neil on eluline huvi omada kalleid hulgihindu ja ei ole neil ka suurt huvi rändlustasude kaotamise osas. Aga see hulgihindade kokkulepe oli viimane seaduslik takistus rändlustasude täieliku kaotamise teelt, seetõttu oli ta oluline," nentis asepresident.

Samas rõhutas ta, et hulgihindade lagi ei tähenda, nagu hakkaksidki operaatorid omavahel lubatud maksimumhinda küsima.

"Ei küsitud praegu 50 eurot gigabaidi eest ja ei hakata ka käesoleva aasta teises pooles küsima 7,7 eurot gigabaidi eest. Olen kindel, et Skandinaavias ja Balti riikides tegutsevad operaatorid jätkavad läbirääkimisi oma partnerite survestamiseks, et omavahelised hinnad oleksid madalad," lausus Ansip.

Vaata Andrus Ansipi pikemat intervjuud "Aktuaalsele kaamerale":



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: