Euroopa Parlament nõuab Le Penilt tagasi rohkem kui 300 000 eurot, mida on reeglitevastaselt makstud tema abidele, vahendasid Yle ja BBC.

Euroopa korruptsioonitõrjeamet avastas nimelt, et kahele isikule maksti europarlamendi reegled rikkudes Euroopa eelarvest, kuigi tegelikkuses töötasid nimetatud isikud hoopis vastavalt Le Peni kabinetiülema ja ihukaitsjana.

Näiteks Le Peni lähedasele kaasvõitlejale ja sõbrale Catherine Griset'le oleks reeglite kohaselt tohtinud nõuniku raha maksta vaid siis, kui ta oleks töötanud Brüsselis või Strasbourg'is. Reaalsuses aga töötas ta Rahvusrinde peakontoris Pariisis ning tegeles erakonna küsimuste, mitte aga konkreetselt Le Peni kui eurosaadiku aitamisega, leiavad audiitorid. Veelgi reeglitevastasem oleks aga poliitilise abi tasu maksmine inimesele, kes tegelikult töötas Le Peni isikliku turvamehena.

Le Pen oleks pidanud raha tagasi maksma teisipäeva ja kolmapäeva vaheliseks keskööks, kuid seda ta ei teinud ning rõhutas, et tal pole kavaski seda makset teha.

Prantsusmaa presidendiks kandideeriv Rahvusrinde liider aga väidab, et on hoopis poliitilise vaenamise ohver ning et sellisele survele ei kavatse ta alluda. Samuti teatas Le Pen, et alustas juhtumi asjus kohtuprotsessi, kuid Euroopa Parlament polevat olnud valmis selle tulemust ära ootama.

Euroopa Parlamendil on võimalus raha tagasi saada ka nii, et vajalik summa peetakse kinni Le Peni palgast ja muudest väljamaksetest, mis ulatuvad ühes kuus umbes 11 000 euroni.

EL-i vastu olev ning Prantsusmaal vastavat referendumit lubanud Le Pen on olnud eurosaadik alates 2004. aastast.