Politico: Prantsusmaa presidendivalimised Ukrainale head ei tõota

Prantsusmaa presidendivalimistel lähevad tõenäoliselt vastamisi populistid, kes kärbiksid riigi senist toetust Ukrainale, kirjutab Politico.
Küsitlused näitavad üha selgemalt, et parempopulistide esinumber Marine Le Pen ja vasakpopulistide kandidaat Jean-Luc Mélenchon jõuavad kevadiste presidendivalimiste teise vooru.
Mõlemad on kritiseerinud NATO-t ning nende poliitilised vastased süüdistavad neid Kremli jutupunktide kordamises Ukraina sõja teemal.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga võimaliku kohtumispaiga üle vaidlev Le Pen on korduvalt väitnud, et Prantsusmaa kehva rahandusseisu tõttu ei saa riik endale enam Kiievile rahalise abi saatmist lubada.
Mélenchon on vastu Ukraina rünnakutele sügaval Venemaa territooriumil. Samuti pälvis ta teravat kriitikat, kui toetas Donbassis rahvahääletuse korraldamist, et kohalikud elanikud saaksid otsustada Venemaa või Ukraina koosseisu kuulumise üle. Sellist hääletust ei oleks aga võimalik suures osas Venemaa okupeeritud alal vabalt ega õiglaselt läbi viia.
"Paljud jälgivad Prantsusmaa valimiskampaaniat ja kandidaatide seisukohti väga tähelepanelikult, sest tulemus võib avaldada sügavat mõju kogu meie alliansi tulevikule ja Euroopa julgeolekule," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) Politicole.
Pariisi tagasihoidlikum toetus Ukrainale tähendaks olulist pööret.
Euroopa Liidu ainus tuumariik Prantsusmaa on üks tahtekoalitsiooni kaaseesistujatest. Koalitsioon kogunes neljapäeval Berliinis, et arutada Euroopa toetust Kiievile. Kohtumisega liitus telefoni teel USA president Donald Trump, kes seadis teravalt kahtluse alla Euroopa riikide jätkuvad kulutused Ukraina sõjalisele abistamisele.
Pariisil on ka võtmeroll Venemaa varilaevastiku ohjeldamisel.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz soovib tagada Ukrainale püsiva rahastamise EL-i järgmises pikaajalises eelarves. Tegemist näib olevat katsega kaitsta tulevast rahalist abi võimaliku Le Peni võimuletuleku eest.
Merzi ettepaneku kohaselt piisaks selliste otsuste tegemiseks edaspidi ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusest.
Politicoga rääkinud kaheksast Euroopa ja Ukraina seadusandjast ning diplomaadist jagas umbes pool Mihkelsoni muret, et Le Peni või Mélenchoni presidendiks saamine nõrgestaks Euroopa kindlameelsust Venemaale vastu seista.
Ülejäänud usuvad, et valituks osutudes järgiksid mõlemad kandidaadid Ukraina küsimuses Euroopa ühist seisukohta.
Le Pen on valimiskampaania käigus püüdnud Ukrainat rahustada ning kohtus sel nädalal suletud uste taga Ukraina suursaadikuga Prantsusmaal. Mélenchon kinnitab omakorda, et peab silmas Ukraina rahva huve.
Ka Zelenski pisendab riske.
"Teeme koostööd ükskõik kellega, kelle Prantsuse rahvas valib. Lõppude lõpuks koosneb Euroopa Liit 27 riigist, mitte ühest," ütles ta eelmisel nädalal Politicole. "Oleme juba näinud, millised on valimiskampaaniad ja mis juhtub pärast neid."
Poliitilise juhtrolli kadumine
Sõjalise abi mahult Ukrainale jääb Prantsusmaa maha sellistest riikidest nagu Rootsi ja Saksamaa. Kolme Euroopa diplomaadi sõnul on Macron aga pakkunud tugevat poliitilist juhtrolli, mis võib Le Peni või Mélenchoni presidendiajal kaduda.
Ühe Ukraina ametniku hinnangul on suurimas ohus Prantsusmaa kohustused tahtekoalitsioonis, julgeolekugarantiid ja EL-i tulevane rahastus.
"Rahalise toetuse poolest ei ole Prantsusmaa kunagi esikümnes," märkis ametnik. "Kuid Euroopa konsensuse lõhkumise mõttes oleks see tõsine katsumus."
Üks NATO diplomaat tõi välja, et ohus on ka Euroopa ühtsus rahuläbirääkimistel, kus Prantsusmaal on tähtis roll.
"Kui laua taga arutatakse Euroopa julgeolekut, on Prantsusmaa oluline – ühist seisukohta saab olema keeruline leida," ütles diplomaat.
Pariisil on olnud keskne roll ka Ukraina sõdurite toetamisel ja sõjajärgsete vägede paigutamise kavandamisel. Tahtekoalitsiooni peakorter on olnud alates selle loomisest eelmisel aastal Prantsusmaal, kuigi lähikuudel peaks see kolima Suurbritanniasse.
"Tahtekoalitsioon ei ole meie rida," ütles Le Peni Rahvusrinde ametnik, selgitades, et erakond keskenduks selle asemel Prantsusmaa iseseisva hääle taastamisele rahvusvahelisel areenil.
Pärast seda, kui Radio France Internationale kinnitas sel nädalal, et Prantsusmaa sõjaväelased viibivad Ukrainas väljaõppemissioonidel, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et see tähendab "otsest osalemist" konfliktis.
Prantsusmaa asekaitseminister Alice Rufo lükkas süüdistuse tagasi. Ometi kordasid nii Mélenchon kui ka Rahvusrinde kõneisik Laurent Jacobelli Lavrovi sõnastust, hoiatades ohu eest, et Prantsusmaa muutub sõjas "kaassõdijaks".
Selline lahknevus seab Kiievi dilemma ette, kuidas suhelda võimalike presidendikandidaatidega.
Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Heorhi Tõhhõi sõnul suhtlevad suursaadikud kohalike poliitikutega ning kõik Prantsusmaa presidendikandidaadid on oodatud sõjast räsitud riiki külastama ja olukorda oma silmaga nägema.
Ukraina parlamendi väliskomisjoni esimees ja Zelenski erakonna liige Oleksandr Merežko ütles, et suhtlusstrateegia võib hõlmata ka mitteametlikke kohtumisi kandidaatide hoiakute väljaselgitamiseks.
Tasakaalu otsimine
Viimastel aastatel on Le Pen püüdnud vabaneda oma erakonna venemeelsest mainest, mis sai osaliselt alguse 2014. aastal Venemaaga seotud pangast võetud laenust ja Le Peni 2017. aasta kohtumisest Venemaa president Vladimir Putiniga.
Mélenchoni varasemad sõnavõtud Venemaa kohta on tekitanud küsimusi tema toetuse kohta Kiievile. Näiteks süüdistas ta Krimmi annekteerimises osaliselt NATO laienemist itta.
Nii Rahvusrinde kui ka Mélenchoni erakonna Alistamatu Prantsusmaa hääletused Euroopa Parlamendis viitavad tagasihoidlikumale toetusele Ukrainale kui paljudel nende vastastel.
Le Peni ja Mélenchoni oponendid on sel nädalal mõlema kandidaadi Ukraina-poliitikat veel teravamalt kritiseerinud.
Küsitlustes Mélenchonile alla jääv paremtsentristlik presidendikandidaat Édouard Philippe süüdistas vastaseid ebaterves vaimustuses Putinist.
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles, et duo edastab Venemaa propagandat.
Kaks kandidaati lükkavad aga tagasi väited, nagu kordaksid nad Kremli jutupunkte, ning püüavad Kiieviga tekkinud erimeelsusi siluda.
Le Pen ja Zelenski on vahetanud kohtumiskutseid ning kuigi Kiiev kritiseeris esialgu teravalt Mélenchoni sõnu Donbassi referendumi kohta, reageerisid Ukraina ametnikud positiivselt tema katsele oma väljaütlemisi selgitada.
"Nägime väga tasakaalukat ja kaalutletud reaktsiooni härra Mélenchonilt ja tema meeskonnalt," ütles Ukraina välisministeeriumi kõneisik Tõhhõi. Ta paistis ühtlasi toetavat Mélenchoni väidet, et Prantsusmaa meedia oli tema sõnu vääriti tõlgendanud.
"Meie ainus palve on mitte politiseerida Ukraina toetamise küsimust," sõnas Tõhhõi.
Kõik ei ole siiski nii optimistlikud. Üks praegu EL-is töötav endine Prantsusmaa ametnik ütles, et ukrainlased tegelevad soovmõtlemisega, nagu nad tegid ka enne USA president Donald Trumpi teise ametiaja algust.
Ühe Lääne-Euroopa diplomaadi sõnul usub osa diplomaatilisest kogukonnast endiselt, et pööre ei kujune nii järsuks, sest võimule saades pehmendaks Le Pen oma hoiakut Ukraina suhtes samamoodi nagu Itaalia peaminister Giorgia Meloni.
Diplomaat vihjas, et Rahvusrinne võib hakata taotlema Moskva-vastaste sanktsioonide leevendamist. Kuna EL-i riigid peavad neid regulaarselt ühehäälselt pikendama, võiks ainuüksi Prantsusmaa veto sanktsioonid tühistada.
Kuna USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu on energiahindu järsult tõstnud, võib Venemaa nafta ja gaasi juurde naasmine hakata tunduma ahvatlev.
"Pole raske arvata, kust odavat gaasi otsima minnakse," ütles diplomaat.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico









