Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?

Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.
Kui Soome liitus 2003. aasta juunis nende umbkaudu pooltega maailma riikidest, mis aktsepteerivad topeltkodakondsust, oli nii mõndagi teisiti kui praegu. Venemaa president oli kogu eelmise aastakümne olnud Boris Jeltsin, maailmas valitses külma sõja asemel soe rahu ning vene rahvusest inimesi elas Soome lahest põhja pool võrreldes tänasega tunduvalt vähem.
Topeltkodakondsusega – mille üks olulistest eesmärkidest oli võimaldada välissoomlastele uue koduriigi kodakondsuse võtmise korral ka Soome kodakondsuse säilitamine – ei osatud seega seostada mingeid erilisi ohte.
Tänaseks on paljugi muutunud. Venemaa välispoliitilise ja sõjalise doktriini muutumist on tähele pandud ka meie põhjanaabrite juures.
Soome rahvusringhääling Yle teatas teisipäeval, et Soome kaitsejõududes rakendatakse salajasi juhtnööre, mille kohaselt Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikuid ei lasta ajateenistuses sellise informatsiooni ligi, mis on kaitstud riigisaladusega. Lisaks välistavat Soome-Vene topeltkodakondsus ka kaitsejõudude ametitesse kinnitamise.
Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Soome kaitseminister, põlissoomlasi esindav Jussi Niinistö korraldas uudise peale korraliku mürgli, nimetades seda libauudiseks ja väites, et see kahjustab Soome ja Venemaa suhteid. Ka kaitsejõud nõudsid Ylelt vabandamist oma maine kahjustamise pärast.
Kuid Yle kinnitas, et uudis vastab tõele ning ringhääling uudistejuht avaldas imestust Soome ja Venemaa suhete kahjustamise väite üle olukorras, kus nii Soome kaitseministeerium kui ka siseministeerium kavatsevad peatselt välja tulla seaduseelnõudega, mis piiravad topeltkodakondsusega isikute pääsemist teatud ametikohtadele.
Rääkimata sellest, et Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Lisaks on tänaseks välja koorunud ka asjaolu, et Soome ühes suuremas sõjaväeüksuses, Kainuu brigaadis, on vaikimisi välistatud Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega ajateenijate koolitamine näiteks droonioperaatoriteks. Ja ka välisministeerium on ajalehe Helsingin Sanomat uudise kohaselt vähemalt ühe isiku Soome-Vene topeltkodakondsuse ilmsiks tulles ametisse nimetamata jätnud.
Nii tundubki, et kaitseminister Niinistö pahameel Yle uudise suhtes pole lähtunud sellest, et uudis tõele ei vasta, vaid et hoolega saladuses hoitud teave avalikkuse ette toodi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.