Tegemist on kaitseministeeriumi algatusega, mis tuleneb aastaid kestnud vaidlusest seoses kinnisvaraga, mis asub riigikaitseliselt olulistes paikades. Soomes on pikka aega arutletud, kuidas peaks olema reguleeritud sellise maa müük välisriigi kodanikele või juriidilistele isikutele, ning praktikas on arutelu põhjuseks meedias levinud teated, mille kohaselt ostavad sellist kinnisvara kokku Venemaa taustaga isikud.

Plaanide kohaselt peaks valitsus uue eelnõu parlamendile esitama juba novembris ehk seadus oleks võimalik vastu võtta veel parlamendi praeguse koosseisu ajal, vahendas Yle.

Kaitseministeeriumi pressiteate kohaselt hakkaks uus seadus kehtima 2020. aasta algusest.

Eelnõu kohaselt saaks valitsus või riigivõim laiemalt suuremad volitused sekkuda, kui kinnisvaratehing ohustab riiklikku julgeolekut. Kaitseminister Jussi Niinistö selgitas, et eesmärgiks on pakkuda sekkumiseks erinevaid meetodeid, mille vahel saaks vastavalt olukorrale valida.

Minister Niinistö kinnitusel on eelnõud ette valmistades pööratud tähelepanu nii põhiõigustele kui ka toimiva kinnisvaraturu tagamisele.

Yle hinnangul on märkimisväärne, et kaitseministeeriumi pressiteates ei mainita sõnagagi nädalavahetusel Turu saarestikus toimunud suuroperatsiooni, millest võttis osa kaitsevägi. Meedia kinnitusel on nn Airiston Helmi juhtum väga lähedalt seotud strateegilises kohas asuva kinnisvara kuulumisega Venemaa taustaga isikutele.

Lisaks on kaitseministeeriumis ettevalmistamisel ka üks teine palju vastukaja saanud eelnõu, mille kohaselt saaks relvajõududes töötada vaid Soome kodanik, kellel ei ole ühegi teise riigi kodakondsust. Nimetatud teema kerkis viimastel aastatel päevakorda samuti seoses Venemaa, täpsemalt Vene topeltkodakondsusega inimeste ajateenistuse või töötamisega kaitsejõududes.

Samuti saaksid edaspidi ohvitseriks õppida vaid need tudengid, kellel on ainult Soome kodakondsus.