ERRile teadaolevalt on Europark saatnud inimestele trahvinõuete kohta telefonile sõnumeid ja neile helistanud. Numbri saamise allikana on välja toodud varasemat mobiilset parkimist.

Europark Estonia tegevjuhi Karol Kovaneni väitel ei ole nad seda siiski teinud, kuid plaanis on see küll. "Siiani ei ole me oma kliente tasumata trahvidest SMSi või e-kirja teel teavitanud, kuna meie kasutuses on piiratud andmete hulk. Saame kasutada vaid neid andmeid, mis meil on oma endiste või praeguste klientide kohta. Kuid plaanime kliente SMSi teel teavitada ja sõbralikult trahvide kohta tähelepanu juhtida, juhul kui meie kasutuses sellised andmed on," sõnas ta ERRile.

Kui parkimiskontrolör avastab auto, millel on parkimistasu maksmata, ja näeb, et samal masinal on trahve ka varasemast, jätab ta Kovaneni sõnul sõiduki kojamehe vahele teate sõbraliku soovitusega nendega ühendust võtta.

"Võib juhtuda, et klient on varasema trahvi unustanud või on trahvi saanud hoopis eelmine omanik - nii saame olukorra lahendada ja pole vaja asjasse segada teisaldamist ega inkassot," lausus ta.

Kovanen kinnitas, et nad lähtuvad oma tegevuses kindlasti andmekaitseseaduse reeglitest.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütles, et mobiilse parkimise puhul tuleb arvestada, et parkimisfirmale jääb info parkija telefoninumbri ning auto registreerimismärgi kohta.

"Neid andmeid võib ettevõte kasutada ka hilisemate parkimistega seoses, näiteks leppetrahvist teavitamiseks või selle sissenõudmiseks," kinnitas Iro. "Küll aga tuleb parkimist korraldaval ettevõttel enne teatise saatmist veenduda, et seos sõiduki ja seda telefonilt parkinud inimese vahel on jätkuvalt olemas".

Näiteks kui selgub, et auto on vahepeal maha müüdud, ei ole eraparklat haldaval firmal õigus auto endist omanikku uue omaniku parkimistega seoses tülitada ega anda talle infot teise inimese maksmata leppetrahvide kohta.

"Inimesel on alati õigus küsida, miks arvab ettevõte, et tal selle konkreetse sõidukiga seos on ning millisest allikast tema andmed pärinevad," rõhutas Iro.

Vajadusel saavad infot ka politsei ja pankrotihaldurid

Europargi tegevjuht ütles, et nad on palunud maanteeametilt sõidukiomanike andmete põhjendatud jagamist, sest SMSide saatmine oleks kiirem ja efektiivsem viis inimeste teavitamiseks.

"Kui avalikul alal parkimistrahvi ehk viivistasu otsuse puhul on võimalik autoomanikku informeerida trahvi olemasolust, siis eraterritooriumil paraku selline võimalus maanteeameti seadusetõlgenduse tõttu siiani puudub. Teisaldamist poleks vaja, kui sõidukiomanike andmed oleksid põhjendatud huvi korral kättesaadavad nii, nagu nad on teistes Euroopa riikides," märkis Kovanen.

Tema sõnul ei ole kohtutäiturid neilt siiani võlglaste andmeid küsinud, kuid põhjendatud huvi korral ei ole neil põhjust andmete väljastamisest keelduda. "Pankrotihaldurite ja politsei päringuid on olnud ja nendele oleme ka vastanud," lisas Europargi juht.

Andmekaitse inspektsiooni esindaja tõi välja, et kui leppetrahv jääb maksmata, on parkimiskorraldajal õigus edastada telefoninumber ja sõiduki registreerimisnumber inkassoteenuse osutajale.

"Kohtutäituritele, pankrotihaduritele või politseile võib andmeid edastada vastava seadusliku aluse olemasolul, olenevalt milliseid andmeid ja mille alusel nad ettevõttelt küsivad," märkis Iro.