Rahandusministeeriumi plaani järgi ei saa edaspidi igaüks äriregistrist uurida, kes on ettevõtete tegelikud kasusaajad, vaid alates juuli keskpaigast pääseb sellele infole ligi ainult piiratud ring inimesi.

Pakosta teatas rahandusministeeriumile, et ei kooskõlasta eelnõu ja tegi selle kohta mitmed märkused.

Näiteks tõi ta välja, et info selle kohta, kes on isikuandmete vastutav töötleja, vajab määruses täpsustamist, sest praegu jääb lahtiseks, kas see on rahandusministeerium või Tartu maakohtu registriosakond.

"Seaduses tuleb kindlaks määrata just isikuandmete vastutav töötleja, kuna igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, mille raamid tuleb kindlaks määrata seadusega," teatas Pakosta rahandusministeeriumile.

Lisaks tõi ta välja, et paragrahvis, mis puudutab andmetele ligipääsu õigustatud huvi korral, ei sisaldu loetelu eraisikutest ega ettevõtetest, kellel seda huvi eeldatakse olevat.

Kitsaskohaks on Pakosta hinnangul seegi, et muudatuse kohaselt väljastatakse andmed ilma asjaomast juriidilist isikut teavitamata. Ta juhtis tähelepanu, et avaliku teenistuse seadusesse kavandatavate muudatuste kohaselt muutub andmejälgija kasutamine kohustuslikuks ja selle kaudu peaks iga isik teada saama, kui tema kohta on päring tehtud.

Pakosta soovitas koostada ametnikele juhend, mille alusel nad saavad infosoovija õigustatud huvi kontrollida, aga eelnõust juhendmaterjalid välja jätta, kuna see võib minna vastuollu andmekaitse inspektsiooni või Euroopa andmekaitse nõukoja juhistega.

Lisaks eelnevale märkis Pakosta, et eelnõu kohaselt säilitatakse isikuandmete töötlemise logiandmeid viis aastat, juhul kui EL-i õigusaktist või seadusest ei tulene pikemat säilitamisstähtaega, kuid sealt ei selgu, millistest õigusaktidest tulenevad säilitamise erisused ning see tuleks täpsemalt paika panna.

Rahandusministeerium on muudatust põhjendanud vajadusega leida parem tasakaal läbipaistvuse, rahapesu tõkestamise ja inimeste eraelu kaitse vahel.

Muudatused tulenevad Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise õigusraamistikust ja Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik kättesaadavus põhjendatud.

Samas on Läti leidnud oma seadustes võimaluse infot tegelike kasusaajate kohta ka edaspidi avalikuna hoida ning piirab sellele juurdepääsu üksnes üksikjuhtudel, kui seadus näeb ette konkreetse vajaduse kaitsta tegelikku kasusaajat või tema perekonda. Teisisõnu ei pea Lätis taotlema teabe avalikustamist, vaid selle varjamist.

Määrus on plaanitud jõustuma 10. juulil.