Kuus küsimust ja vastust rändlustasude kohta Euroopas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nutitelefon.
Nutitelefon. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Brüsselis sel nädalal sündinud kokkulepe kõrvaldas viimased takistused rändlustasudevaba Euroopa tekkelt ning alates suve keskpaigast saab kõikjal ELis mobiiltelefoni kasutada nagu koduriigis. Mida see täpsemalt tähendab, selgitas punkthaaval lahti ERRi Brüsseli korrespondent Epp Ehand.

1. Mis juhtub rändlustasudega Euroopa Liidus?

Alates 15. juunist rändlustasud kaovad. Kõikjal Euroopa Liidus saab reisil olles helistada, saata tekstisõnumeid ja kasutada internetti samadel tingimustel ja sama hinnaga nagu kodumaal. Mobiilse andmeside kasutamisel võib siiski esineda mõningaid erandlikke piiranguid.

2. Miks andmeside kasutamist võib piirata?

Selles valdkonnas on hinnad riigiti väga erinevad, kohati kuni sada korda. Põhja-Euroopas on mobiilne andmeside laialdaselt kättesaadav ja kasutatav ning hinnad soodsad, lõuna pool on hinnad kõrgemad. See tähendab, et Põhja-Euroopas tegutsev telefonioperaator peab teise riigi operaatorile teenuse eest mõnikord maksma mitu korda kõrgemat tasaarveldustasu kui ta ise teenuse eest kliendilt küsib.

Lisaks reisitakse erinevatesse riikidesse erineval määral. Teenuse osutamise koormus reisivatele inimestele, samuti selle eest maksmise kohustus jaguneb operaatorite vahel ebavõrdselt.

3. Millal telefonioperaator võib piirata andmeside kasutamist koduste hindadega välismaal?

Selleks peab telefonioperaator küsima luba riiklikult regulaatorilt, Eestis on selleks tehnilise järelevalve amet. Ettevõte peab finantsinfoga tõestama, et ei suuda reisijatelt rändlustasu küsimata oma kulusid katta nii, et ta ei peaks tõstma üldiselt hindasid koduturul. Rändlusteenuse pealt kogunev kahjum peab ületama kolm protsenti mobiiliteenuste pealt teenitud kasumist.

4. Mil määral võib koduste hindadega andmeside kasutamist piirata?

Kui mobiiliteenuseid pakkuv ettevõte on saanud loa koduste hindadega andmeside kasutamist välismaal piirata, siis ei saa seda teha täielikult. Igal juhul saab klient piiranguteta kasutada andmesidet kahekordses mahus oma lepingu summa ulatuses, arvestades maksimaalset võimalikku rändlustasu hulgihinda.

Näiteks kui inimene maksab mobiilioperaatorile kuus 30 eurot ja see tagab talle piiramatu hulga kõnesid, SMS-e ja andmeside kasutamist, siis välismaale minnes jäävad kõned ja sõnumid piiramatul hulgal kättesaadavaks. Andmeside maksimaalne hulgihind on alates 15. juunist 7,7 eurot GB, 30 euro eest saab 3,9 GB ja see maht tuleb veel kahega korrutada ehk piiranguteta saab selline tarbija kasutada 7,8 GB ulatuses andmeside teenuseid. Sellest üle minevale mahule võib mobiilioperaator kehtestada lisatasu.

Hulgihinnalagi hakkab kiiresti alanema. 2018. aastal maksab 1 GB juba 6 eurot, ülaltoodud näites tähendaks see, et 30-eurose lepinguga inimene saaks piiranguteta kasutada juba 10 GB andmesideteenuseid. 2019. aasta 1. septembrist alates on maksimaalne hulgihind 4,5 eurot, 2020. aasta 1. jaanuarist 3,5 eurot, 2021. aasta 1. jaanuarist 3 eurot ja 2022. aasta jaanuarist 2,5 eurot.

Tõenäoliselt suudavad suured mobiilsideoperaatorid omavahel kokkuleppida madalamates hindades kui Brüsselis paika pandud hulgihinna maksimummäärad.

5. Kuidas on tagatud, et tarbijad ei hakka neid võimalusi kuritarvitama, hakates naaberriigi firma klientideks, kui seal on soodsamad hinnad?

Oluline on inimese residentsus ehk et leping tuleb sõlmida ikka mobiiliettevõttega oma põhilises asukohariigis. Telefonioperaatorid saavad küsida selle kohta infot ja kui telefonikasutus nelja kuu pikkuses perioodis viitab sellele, et klient kasutab teenuseid eelkõige mõnes teises riigis, võib firma klienti hoiatada ja seejärel kohaldada ka rändlustasusid.

6. Miks Brüsselis usutakse, et rändlustasudeta Euroopa hakkab ladusalt toimima ja ka andmeside kasutamisele ei seata palju piiranguid?

Suur osa inimestest reisib vähe, seetõttu moodustab kogu välismaal telefoni kasutamine siiski väikse osa mobiiliteenuste turust. Mobiiliettevõtted on üldiselt tugevad ja kasumlikud firmad ning sel turul valitseb samas tihe konkurents, mistõttu halbade uudistega ei taha keegi kliendi ette astuda. Samas on suundumus selge ja nõudlus teenuse järele üha kasvav. Euroopa Komisjoni andmetel on mobiilikõnede rändlustasud alates 2007. aastast kahanenud 92 protsenti ja mobiilse andmeside rändlustasud 96 protsenti, aastatel 2008-2015 on andmeside maht, mida välisvõrgus kasutatakse, kasvanud samas rohkem kui sajakordselt.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: