Telefonimüük saab tarbija kaitseks päitsed pähe
Järgmisest aastast rakenduv Euroopa andmekaitsereform annab õiguse loobuda müügikõnedest. Tõenäoliselt saavad telefonimüügiga tegelevad ettevõtted endale ka eraldi numbrialguse ning peavad kõne alguses selgelt rõhutama, et midagi müüa soovivad.
Järgmise aasta maikuust rakendub igas Euroopa Liidu liikmesriigis reformitud Euroopa andmekaitseregulatsioon, mis toob endaga kaasa mitu muutust, vahendavad ERR-i raadiouudised.
Andmekaitsereform määrab selgemalt inimese isikuandmed ja annab neile senisest suurema kaitse. Inimesel on õigus teada, kes ja mis alustel tema isikuandmeid töötleb. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Kärt Salumaa sõnul defineeritakse selgelt mitu õigust.
"Õigus andmete kustutamisele ehk siis teisisõnu õigus olla unustatud. Samuti õigus andmete parandamisele, mis tähendab siis seda, et kui kuskil on inimese kohta andmed mittekorrektsel kujul, siis on õigus nõuda nende andmete viimist sellisele kujule, nagu oleks õige. Lisaks oleks võimalik ja õigus teada, milliseid andmeid tema kohta töödeldakse ja millised andmed töötlejal tema kohta on. See protsess peaks olema võimalikult läbipaistev," selgitab Salumaa.
Salumaa rõhutab, et kõik see käib füüsiliste isikute ehk tavainimeste kohta, see tähendab, et juriidilistele isikutele ehk ettvõtetele need õigused ei laiene. Mis seda sama tavainimest igapäevaselt või -nädalaselt ehk kõige rohkem mõjutab, on müügikõned.
Andmekaitseinspetsiooni peadirektor Viljar Peep tunnistab, et seni on olnud seadusega reguleeritud ainult e-kirjadega saadetud reklaam, mille puhul saab nõuda, et seda rohkem ei saadetaks.
"Üks nõue, mis tuleb müügikõnedele, on see, et need peavad olema selgelt eristatavad. Ehk siis kui minu taskus hakkab helisema telefon ja ma selle võtan, siis ma peaksin üsna kohe aru saama, kas see on mõne mu perekonnaliikme kõne või tahetakse mulle mingit kaupa või teenust pähe määrida. Liikmesriigid ise määravad, kas selleks saab olema näiteks mingisugune eraldi numbrialgus," toob Peep näiteks. "Ja veel on asi, mis on jäetud liikmesriikide otsustada - keeldude nimekiri. Ehk siis võib ette näha, et liikmesriik kehtestab võimaluse, et eraisikud peavad ennast kuskile müügikõnede keeldude nimekirja panema - mina ei taha, et mulle helistatakse müügikõnede asjus."
Üks levinumaid müügikõne tüüpe on mobiilioperaatorite püüdlused üksteiselt kliente üle osta.
"Isiklikult pean seda kõige naljakamaks asjaks. Kõige tüütumad müügikõnede tegijad senise praktika kohaselt ongi olnud sideettevõtted ehk telefonifirmad ise, kes teineteiselt kliente üle löövad. Juhul kui nüüd uue korra jõustumise järel peaks helistama telefoniettevõte, kelle klient te ei ole ja kellele te ei ole andnud mingit nõusolekut, siis on tegu selge seaduserikkumisega," rõhutab Peep.
Ka näiteks mobiilioperaator Tele2 juht Argo Virkebau on nõus, et telefonimüük on igasugused piirid ületanud. Iseäranis kannatavad nö nõrgemad tarbijagrupid, kellele tihti nende otsese arusaamiseta igasugu lepinguid nö pähe määritakse. Seetõttu leiab ka Virkebau, et uued piirangud on hädavajalikud ning kahtlemata mõjutab see ka senist mobiilioperaatorite konkurentsi telefonimüügis.
"Peabki olema suurem kaitse ja peabki olema raske. Kliendi poole on võimalik pöörduda ka läbi avalike kanalite. Ei pea salaja korjama tema isikuandmeid ja siis otse pöörduma. Ma arvan, et ta teeb raskemaks jah, aga siis võib-olla müügikanalite jaotus muutub võib-olla on rohkem müüki online'is, võib-olla on rohkem müüki poodides ja telefonimüügi osakaal on natuke väiksem," pakub Virkebau.
Toimetaja: Merilin Pärli