Analüütikud peavad esialgu tõenäoliseks, et senine olukord Ida-Ukrainas jätkub ({{commentsTotal}})

Tasapisi podisenud katel Ida-Ukrainas hakkas jaanuari lõpupäevil tugevalt keema, kui Ukraina sõjavägi ja Kremli toetatud üksused alustasid nii ägedaid lahinguid, et rindejoone lähistel elavaid inimesi tuli hakata evakueerima, vahendas ETV poliitikasaade "Välisilm".

Avdijivka linnas polnud juba pikemat aega toimunud sõjalises mõttes suuri sündmusi. Jaanuari viimastel päevadel algasid seal aga äkki lahingud, kuid 3. veebruari paiku võtsid need tuurid nii üles, et sellist sõjategevust pole Donbassi aladel nähtud juba 2014. aastast peale. Nn separatistid tulistasid Ukraina positsioone nii suurtükitulega kui ka Grad-raketisüsteemidega. Pihta said ka elumajad ja tsiviilisikud.

"Kõigepealt oli lask. Ainult üks. Me hakkasime mõtlema, et tuleb kähku riidesse panna. Kõigepealt tuli laps üles ajada. Ja siis hakkas pihta. Me peitsime ennast ahju alla, ei jõudnud enam keldrisse," meenutas Avdijivka elanik Viktor.

"Täielik vastutus praeguse olukorra kiire eskaleerumise pärast Avdijivkas ja ümberkaudsel tööstusalal, eluasumite pommitamise ja tsiviilisikute surma eest, ajakirjanike haavamise ja Ukraina sõdurite tapmise eest, lasub Vene poolel ja võitlejail, keda ta toetab," ütles Ukraina president Petro Porošenko.

"Nagu me teame, USA valimiskampaanias võttis Ukraina praegune juhtkond ühepoolse positsiooni, toetades ainult üht kandidaati. Samuti mõned oligarhid, ma arvan, et praeguste poliitiliste juhtide õnnistusel, rahastasid seda kandidaati, naiskandidaati, kui täpne olla. Nüüd nad peavad korraldama suhteid USA praeguse juhtkonnaga ja see töötab alati paremini konflikti kaudu. Alati on palju mugavam, lihtsam tõmmata USA praegune administratsioon Ukraina probleemide lahendamisse ja tekitada sel teel mingi dialoog," väitis omakorda Venemaa president Vladimir Putin.

Tegelikult pole Donbassis muidugi ühegi relvarahu ajal rahu olnud, praegune väga äge sõjategevus aga paneb eksperdidki küsima, et miks just nüüd.

Ka saavad Ukraina sõdurid oma mobiiltelefonile hirmutava või halvustava tooniga sõnumeid, mis täiesti ilmselt viitab mingile psühhooperatsioonile, milliseid viib läbi vastaspool, või õieti Venemaa, sest vaevalt nn separatistidel psühholoogilisteks operatsioonideks vajalikku võimekust on. Selliseid sõnumeid aga saadeti viimati enne kui sõda Donbassis tõsiselt lahti läks, hiljem kaotasid vastased miskipärast huvi psühholoogiliste operatsioonide vastu.

Mingil põneval põhjusel on see huvi aga just nüüd taastärganud. Et sõditakse just Avdijivka juures, pole imekspandav. Tegu on strateegilise keskusega, seal asub tähtis koksi- ja keemiatehas. Ilma selle tehaseta jääks kogu Donbassi metallitööstus õige kähku seisma. See kremli-meelsetele võitlejatele muidugi meeldiks.

Humanitaarolukord Avdijivkas ja ümbruses on ägeda sõjategevuse tõttu muutunud väga viletsaks. "Meil ei ole valgust, vett, kütet, mingeid elamistingimusi. Inimesed saavad külma, haigestuvad. Poed töötavad osaliselt ja väga harva," selgitas Avdijivka elanik Mõhhailo.

Kuigi nn separatistid võivad loota, et halb humanitaarolukord häälestab veel piirkonda jäänud tsiviilelanikud Ukraina vägede vastu, siis ainult tsiviilelanike elu põrguks tegemise pärast vaevalt keegi kuskil sõda alustab.

Vaatlejad juhivad tähelepanu tõigale, et sõjategevus taaspuhkes üsna kohe pärast Putini ja USA presidendi Donald Trumpi telefonikõnet. Putini süüdistusi Ukraina aadressil me juba kuulsime, Ukraina pool arvab jällegi, et just Venemaa tahab testida, et mida venelastele üldiselt meeltmööda Trump sellises olukorras pihta hakkab, kas ja kuidas Ukraina kriisi küsimuses seisukoha võtab.

Tegelikkus ilmselt pole nii lihtne, et kummagi vaenupoole väljaöeldu tõele vastaks. Tundub, et Venemaa jaoks on selge, et senised sanktsioonid jäävad püsima, midagi rohkemat ka aga karta ei ole. Selles olukorras võivad nad tahta provotseerida Ukrainat üle reageerima, et siis süüdistada just Ukrainat Minski rahuleppe pidevas rikkumises ning saada sel teel ehk kõigist sanktsioonidest lahti. Trump esialgu midagi põhjapanevat Ukraina sündmuste kohta öelnud pole ning tema alluvad annavad mõista, et ega niipea ütlegi.

"Ma arvan, et see küsimus leiab vastuse eelolevatel kuudel. Kõik lihtsalt sõltub sellest, kuidas asjad lähevad," sõnas asepresident Mike Pence teleintervjuus.

Kõige tõenäolisemaks peavad poliitikaanalüütikud aga seni kestnud olukorra jätkumist - sõjategevus Donbassis jätkub suhteliselt loiult ning sama loiult reageerib sellele ka Lääs, USA uue presidendi ametisseastumisega ei muutu suurt midagi ei siia- ega sinnapoole.

Toimetaja: Laur Viirand



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: