Mikser sõnas Vikerraadio saates "Reporteritund," kus olid arutlusel Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed, et Le Pen on viimastes gallupites isegi napilt juhtimas ja on üks neist, kes otsesõnu kõneleb, et Krimm peakski Venemaale kuuluma ja Putiniga tuleb hästi läbi saada.

"Kui selline dramaatiline muutus peaks läbi minema, nõuab ühtsuse säilitamine vaeva ja ei pruugi enam olla nii lihtsalt võimalik," tõdes ta.

Samuti saates osalenud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et kui Le Pen 7. mail näiteks Emmanuel Macroniga vastamisi peaks sattuma, ei pruugi see enam tähendada, et vasak- ja parempoolsed Le Peni vastu ühinevad.

"Oluline on see, et tema mõju Prantsusmaal on väga suur ja kasvav ja see, mida ta esindab välispoliitika mõttes, tema ideed /.../ on erakordselt dissoneerunud pikaajalisest Lääne väärtusruumis toimunud poliitika kujundamisest," sõnas ta.

Mihkelson lisas, et keerulised valikud seisavad ees ka Hollandil, kes ainsana Euroopas pole ratifitseerinud vabakaubanduslepet Ukrainaga ja ei tundugi seda tegevat. Valimised võivad tänavu tulla ka Itaalias, Saksamaal aga toimuvad sügisel üldvalimised, samas on kantsler Angela Merkeli populaarsus tunduvalt langenud. Seega ei pruugi sealgi kõik endiseks jääda.

Sven Mikser märkis, et perioodilised valimised on demokraatlikes riikides aset leidnud aastakümneid ja leiavad ka tulevikus, kuid praegu on mitmel pool tugevnemas euroskeptilised jõud. "Võib hinnata, et Le Pen, mitte rääkides kohe EList lahkumisest, vaid esmalt Euroopa rahaliidust lahkumisest, mitte rääkides enam NATOst lahkumisest, vaid kõigepealt Prantsusmaa uuesti välja viimisest NATO sõjalisest struktuurist, üritab apelleerida mõnevõrra laiemale publikule," lausus välisminister.

Hollandi paremäärmuslase Geert Wildersi saamist järgmisse valitsusse ei pea Mikser tõenäoliseks, kuid näiteks Rootsis ei saa tema hinnangul välistada, et mõni euroskeptiline jõud jõuab valitsuskoalitsiooni ja hakkab selle kaudu Euroopa ühtsust ja tulevikku mõjutama.

Mihkelson: liitlassuhete murenemisel ELis ja NATOs kannataks kõige enam Eesti julgeolek

Mihkelsoni sõnul on ajaloost teada, et kui sellised liidud ja liitlassuhted nagu praegu on EL ja NATO peaks murenema, võib kõige enam kannatada meie julgeolek ja tulevik.

Ta lisas, et euroskeptism ei ole Euroopas tekkinud tühjalt kohalt. Euroopa kodanikel on ELi suhtes tekkinud äraootav, võib-olla isegi negatiivne hoiak juba vähemalt Kreeka võlakriisi sündmustest alates.

"Teine, mis mõjutab võib-olla kõige enam, on Euroopa tänaste institutsioonide kaugenemine reaalsetest küsimustest ja kõige olulisem teema - migratsioonitemaatika. Ükskõik, kuhu ka ei vaata, millist sisepoliitilist debatti /.../ siis see on see, mille kaudu poliitikud nagu Le Pen on saavutanud tõsiseltvõetavust," lausus Mihkelson.

Ta selgitas, et poliitkorrektsuse tõttu on liidritel olnud tavapäraselt keeruline mõnede teemade üle isegi vaielda - näiteks Rootsis ei olnud veel mõne aasta eest võimalik migratsiooniteemat peavoolupoliitikas üldse käsitleda. Nüüd aga toimuvad põhimõttelised muutused.