Uuring: suurem osa EL-i elanikest toetab moslemiriikidest pärit sisserände lõpetamist
Londonis tegutseva mõttekoja Chatham House poolt tellitud uuringu kohaselt ei soovi suurem osa Euroopa Liidu elanikest moslemimaadest pärit immigratsiooni jätkumist.
Uuringu raames küsiti kümne Euroopa Liidu liikmesriigi elanikelt, kas sisseränne moslemienamusega riikidest tuleks lõpetada. Vastuseks oli selge "jah", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Täpsemalt oli uuringus osalenutele esitatud järgmine seisukoht: "Kogu edasine migratsioon moslemitest enamusega riikidest tuleks peatada."
55 protsenti uuringus osalenud Euroopa Liidu kodanikest oli sellega nõs. Viiendik vastanutest oli sellise seisukoha vastu ning 25 protsendil polnud selles küsimuses üht kindlat arvamust.
Küsimusele vastas jaatavalt rohkem kui 50 protsenti kodanikest kaheksas liikmesriigis. Kõige rohkem toetati sellist seisukohta Poolas, kellele järgnesid Austria, Ungari, Belgia ja Prantsusmaa. Migratsioonikeelu kehtestamist toetas vähem kui 50 protsenti vastanutest vaid Hispaanias ja Suurbritannias, kuid ka nendes riikides oli keelu poolt rohkem inimesi kui vastaseid.
Arvamusküsitlus viidi läbi kuu aja jooksul eelmise aasta detsembris käesoleva aasta jaanuarini ehk enne seda, kui USA president Donald Trump kehtestas sissesõidukeelu seitsme moslemienamusega riigi kodanike suhtes. Uuringust võttis osa 10 000 inimest. Uuringu teostasid professor Matthew Goodwin ja teadurid Thomas Raines ja David Cutts.
Kuigi paljud Euroopa riigijuhid on Trumpi määrust kritiseerinud, on uuringu kohaselt Euroopa elanike seas sellistel otsustel tugev toetus.
Chatham House'i analüütikute sõnul näitavad tulemused selgelt, et moslemiriikidest pärit sisserännu vastasus ei piirdu ainult Trumpi valijatega USA-s, vaid seisukoht on palju laiemalt levinud.
Samuti tuleb uuringust välja, et moslemimaadest lähtuva sisserände vastu on eelkõige elanikkonna eakamad, vähesema haridusega ning maapiirkondade esindajad.
See, kuidas need seisukohad mõjutavad Euroopa inimeste otsuseid valimiskastide juures, selguvad käesoleval aastal näiteks Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Hollandis on parlamendivalimised 15. märtsil, Prantsusmaa presidendivalimised leiavad aset aprilli lõpus ja teine voor 7. mail ning Saksamaa parlamendivalimised toimuvad 24. septembril.
Toimetaja: Laur Viirand
