Massiline sisseränne tähendaks Eestis olukorda, kus riiki saabub suur arv teisest riigist pärit välismaalasi, kel pole siin viibimiseks seaduslikku alust või kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Hädaolukorraks peetakse Eestis seda, kui tuleb vastu võtta vähemalt 300-500 põgenikku kahe nädala jooksul.

"Põgenike massilise sisserände korral suureneb hüppeliselt politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja halduskohtute koormus ning kasutusele tuleb võtta täiendavad kinnipidamise kohad," seisab eelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Kui praegune olukord säiliks, ei suudaks politsei hädaolukorras taotleda tähtajaks luba isikute kinnipidamiseks ning see võiks halvendada Eesti ja teiste liikmesriikide sisejulgeolekut. Pikaajaline kriis tähendaks politsei teiste teenuste osutamise tähtaegade pikenemist.

"Riigi piiratud ressursse silmas pidades ei saa kinnipeetud välismaalastele osutada hädaolukorras teenuseid praegu kehtivas seaduses sätestatud määras ja ulatuses, mistõttu ei ole mitte midagi tegemine sobiv lahendus," põhjendatakse kavatsuses vajadust seadust muuta.

Kui üldiselt ei ole lubatud inimest ilma loata üle 48 tunni kinni pidada, siis hädaolukorras tahetakse anda politseile õigus taotleda välismaalase esmaseks kinnipidamiseks luba vähemalt nädala jooksul. Samuti tahetakse muuta kinnipidamise pikendamistähtaegu, nii et seda saaks teha kuue kuu kaupa.

Samuti näevad seadused praegu ette, et Eestis ebaseaduslikult viibijaid peetakse kinni kinnipidamiskeskuses ning perekonnad tuleb privaatsuse tagamiseks majutada eraldi. Hädaolukorras tuleb aga kasutusele võtta muud kinnipidamiskohad, samas ei paigutata välismaalasi jätkuvalt vanglates kokku süüdimõistetutega.

Massilise sisserände korral antaks välismaalastele ainult vältimatut abi

Perekondasid majutatakse hädaolukorras teistest kinnipeetavatest eraldi vaid juhul, kui pereliikmete koosmajutamine ei ole võimalik.

Kehtiv regulatsioon näeb ette, et vältimatut sotsiaalabi peab andma see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle pinnal abivajaja viibib. Seega tõenäoliselt satuvad massilise põgenike sisserände korral koormuse alla just piiriäärsed omavalitsused, kus välismaalane kinni peetakse.

Seepärast tahetakse võimaldada hädaolukorras kinnipeetud välismaalastele vähem teenuseid - vaid vältimatut sotsiaalabi ja vältimatut arstiabi.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses märgitakse, et praegu on sellise hädaolukorra tekkimise tõenäosus pigem väike.

Eelnõu tahetakse kooskõlastamisele saata tänavuse aasta teises pooles.

Seni pole Eesti põgenike massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda lahendama pidanud, kuid ebaseadusliku rände juhtumid on alates Schengeni alaga liitumist olnud tõusutrendis. Enamasti on tegu olnud sisserändajatega Venemaalt, SRÜ riikidest ja Aasiast.

Kui 2010. aastal paigutati kinnipidamiskeskusesse 40 välismaalast, siis 2015. aastal oli neid 135 ning mullu 97.