Briti uuringufirma Public First küsitluse kohaselt leiab 22 protsenti eestlastest, et sõjalise rünnaku alla jäädes on aktsepteeritav saada toetust ka Euroopa-väliselt jõult. See tähendaks sisuliselt Ameerika Ühendriikide sõjalist abi, kommenteeris uuringutulemusi vahendanud väljaanne Politico.

Küsitletud 24 Euroopa riigi keskmine näitaja selles küsimuses oli 14 protsenti, kusjuures keskmisest märksa suurem oli see ka Taanis (20 protsenti), Sloveenias ja Iirimaal (mõlemas 19 protsenti).

Eestis oli ka üks kõige madalamaid toetusi väitele, et riik peaks rünnaku korral üksi hakkama saama. Kui Euroopas keskmiselt leidis seda 33 protsenti, siis Eestis oli sama näitaja sarnaselt Rootsiga 28 protsenti. Sellest madalam oli üksi hakkama saamise pooldajate osakaal Taanis (17 protsenti), Sloveenias (23 protsenti), Belgias (25 protsenti) ja Hollandis (26 protsenti).

Eestis leidis 41 protsenti (Euroopas keskmiselt 40 protsenti), et sõjalist abi tuleks saada Euroopast, kuid mitte mujalt.

Politico tõi ka välja, et küsitluse kohaselt on Venemaaga piirnevates riikides nagu Baltimaad, Rumeenia ja Bulgaaria, aga muudes väikeriikides kõige rohkem neid, kes kahtlesid oma riigi võimes end ilma välise abita kaitsta.

Nii leidis 72 protsenti bulgaarlastest, 70 protsenti rumeenlastest ja taanlastest, 68 protsenti slovakkidest, hollandlastest, portugallastest ja iirlastest, 67 protsenti ungarlastest, 66 protsenti lätlastest, 64 protsenti belglastest, 62 protsenti tšehhidest ja leedulastest, et nende riik ei ole valmis üksinda end kaitsma. Eestis oli sama näitaja 61 protsenti.

Selles teemas eristub teravalt Soome, kus 76 protsenti vastanutest leidis, et riik on valmis end iseseisvalt kaitsma ning selles kahtles kõigest 14 protsenti vastanutest. Soome, mis on NATO-s uus liikmesriik, tugineb laiapindsele ajateenistusele ning hästi relvastatud kaitseväele, mis harjutab pidevalt võimaliku Venemaa rünnaku tõrjumist, kommenteeris Politico. Soome kõrval oli teine riik, kus iseseisvasse kaitsevõimesse uskujate osakaal oli suurem kui selles kahtlejate hulk, Horvaatia, kus 47 protsenti leidis, et riik on valmis üksinda agressori vastu astuma ja 35 protsenti arvas, et ei ole.

Euroopas keskmiselt leidis 58 protsenti vastanutest, et nende riik ei ole suuteline end iseseisvalt kaitsma, ning vaid 27 protsenti uskus, et on.

Politico märkis, et küsitlustulemused avaldati ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on seadnud kahtluse alla NATO kollektiivkaitse garantii, ähvardanud annekteerida Taanile kuuluva Gröönimaa, vähendanud NATO käsutusse antavaid USA sõjalisi võimeid ning lubanud viia osa oma vägedest Saksamaalt välja.

NATO aluslepingu artikli 5 kohaselt on kõik 32 liikmesriiki, sealhulgas USA ja Kanada, kohustatud reageerima, kui mõnda liitlast rünnatakse.

Samal ajal kardavad paljud kõrged luure- ja sõjaväejuhid, et Venemaa võib kümnendi lõpuks rünnata mõnda Euroopa riiki.

Valge Maja survestab Euroopa riike suurendama kaitsekulutusi, mis on tõenäoliselt üks selle nädala Ankara NATO tippkohtumise põhiteemasid, ning võtma enda kanda suurema osa Euroopa tavarelvastuse kaitsekoormusest.

Hoolimata kahtlustest USA pühendumuse suhtes ostavad enamik Euroopa riike endiselt olulisi relvasüsteeme Ameerika Ühendriikidelt ning sõltuvad USA võtmetähtsusega võimetest, nagu luure, kosmosevahendid ja õhus tankimine.

Selle aasta alguses ütles NATO peasekretär Mark Rutte Euroopa Parlamendis, et igaüks, kes arvab, et Euroopa suudab end ilma USA-ta kaitsta, "elab unistustes". See avaldus tekitas pahameelt mitmete seadusandjate seas.

Avalikkuse arvamused peegeldavad siiski osaliselt Rutte muret, tõdes Politico, viidates küsitluse tulemustele.

Pühapäeval teatas ERR, et enamik Eestis paiknevast USA üksusest on hetkel siit lahkunud.

Public First viis küsitluse läbi 6.–22. juunini, küsitledes 23 970 täiskasvanut 24 Euroopa Liidu liikmesriigis. Igas riigis osales umbes 1000 vastajat. Tulemused kaaluti vanuse, soo, piirkonna ja haridustaseme järgi, et need vastaksid iga riigi demograafilisele profiilile, ning seejärel korrigeeriti nii, et kõik riigid annaksid koondtulemusse võrdse panuse. Euroopa koondnäitajad kujutavad endast riikide lihtsat keskmist, mitte rahvaarvu järgi kaalutud keskmist. Kogu valimi veamäär on ±0,6 protsendipunkti ning riigiti ±3,0 kuni ±3,6 protsendipunkti.