Uue immuniseerimiskava järgi tehakse esimene B-viirushepatiidi vaktsiinisüst samal ajal difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja B-tüüpi hemofiilusnakkuse vaktsineerimisega.

Esimene vaktsiinisüst tehakse kolme kuu vanustele imikutele, täiendav vaktsiiniannus manustatakse kahe aasta vanuselt. Vahetult pärast sündi jätkub vaid riskirühma ehk B-viirushepatiidiga nakatunud emadele sündinud laste vaktsineerimine.

"Kui me vaatame ka oma hepatiit B-sse haigestumist, siis muidugi meil niisuguse vastsündinud eas või väga väikeseid imikuid B-hepatiiti ei haigestu. Selle tõttu mitte keegi ei kannata," selgitas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Uue immuniseerimiskava ühe väljatöötajaks olnud professor Lutsari sõnul soovitakse vaktsineerimise edasi lükkamisega teha vaktsineerimine vanematele emotsionaalselt lihtsamaks.

"B-hepatiidi vaktsiin oli sünnitusmajas. Sünnitusmajas väga palju sündmusi juhtub korraga. Sünnib uus laps ja kõik on uus ja väga palju Eestis on ka esimesi lapsi ja siis tahetakse kohe teha immuniseerimine ja vanemad lihtsalt leidsid, et neil ei olegi olnud aega või nende käest ei küsita," rääkis ta.

Seega loodab Lutsar, et kolmekuuselt vaktsineerimisega alustamine võiks vaktsineerimist pooldama panna need vanemad, kes seni on selle vastu seisnud.

"Aktuaalse kaameraga" Tartu Ülikooli kliinikumis vestelnud emad tunnistasid, et vaktsineerimise vastu nad küll ei seisa, ent pooldavad esimese süsti edasi lükkamist, kui nii on vanematel lihtsam vaktsiiniga leppida.

"Ütleme, et need niisugused vahetult sünnitusega seotud probleemid on kolmandaks elukuuks läbi, nii et ma kujutan ette, et vanemate aktsepteeritus ka kindlasti parem," sõnas Lutsar.

Immuniseerimiskava muutev sotsiaalministeeriumi määrus on praegu valitsuses kooskõlastusringil, uus kava on planeeritud jõustuma 2018. aastast.