Ajaleht: Rootsis tegutseb spetsiaalselt ajakirjanikke ründav "trollitehas" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Granskning Sverige Youtube'i kanal.
Granskning Sverige Youtube'i kanal. Autor/allikas: Ekraanitõmmis.

Rootsis on loodud nn trollitehas, mille ainsaks eesmärgiks tundub olevat ajakirjanike vastu ahistamiskampaaniate korraldamine.

Granskning Sverige nimeline organisatsioon värbab näiteks tavalisi inimesi, et need väljaannete toimetajatele kriitilisi telefonikõnesid, mis puudutavad näiteks immigratsiooni ja Venemaad puudutavaid uudised, vahendas Yle ajalehte Eskilstuna-Kuriren.

Telefonikõnede tonaalsus on üldjuhul ähvardav. Helistajad kasutavad üldjuhul valenimesid ning salvestavad enda tehtud telefonikõnesid. "parimad" salvestused aga avalikustatakse Granskning Sverige veebilehel ja Youtube'is ning neid jagatakse aktiivselt sotsiaalmeedias.

Avalikustatud helisalvestustele on pandud ka lennukad pealkirjad: "Ajaleht Dagens Nyheter levitab libauudiseid", "Rootsi televisioon SVT ja ebaausad toimetajad", "Ringhäälingu P1 pealik viskab toru ära" jne.

Veebilehe nimi on viide tuntud uuriva ajakirjandusega tegelevale telesaatele "Uppdrag Granskning" ("Ülesanne uurida").

Granskning Sverige väidab oma veebilehel, et nemad lihtsalt küsivad neid küsimusi, "mida peavoolumeedia väldib". Samuti rõhutab veebileht, et nad edendavad lihtsalt "kodanikuajakirjandust". Mõned Youtube'i üles pandud videod on ka põhjalikult monteeritud nii, et telefonikõne salvestust saadavad erinev pildimaterjal ja "vahepalad".

Ajaleht Eskilstuna-Kuriren otsustas tega eksperimendi ning üks toimetajatest lõi endale internetiprofiili ning pakkus end trollitehasele kaastöö tegijaks. Peagi hakkaski sõnumeid saabuma.

Näiteks sai ta pika nimekirja küsimustest, mida sihtmärgiks võetud ajakirjanikult telefonikõne ajal küsida, millest järgnevalt mõned näited: "Kas on rassistlik öelda, et rootslased on rahvana olemas?", "Kas on rassistlik öelda, et kõik ei ole rootslased või et kõik ei saa rootslasteks?", "Kas võib olla Rootsi kodanik olemata samal ajal rootslane?" jne.

Göteborgi ülikooli ajakirjanduse õppejõud ja teadur Ulrika Hedman peab nähtust eriti muret tekitavaks. Ühest küljest peab ta seda osaks paremäärmusluse esiletõusust, kuid teiseks pooleks olevat ka see, et sellised telefonikõned võivad hakata reaalselt muutma ka ajakirjanike tööd ja otsuseid.

"Väga paljud ajakirjanikud ei vasta tänapäeval enam telefonile, kui nad helistajat ära ei tunne. paljud avaliku elu tegelased teevad nii. See puudutab ka teadlasi," selgitas ta ja lisas, et sellised masinlikud ja pikad ähvarduskõned võivad ohustada ka demokraatiat ennast.

Veebilehe taust on ebaselge

Hetkel pole veel selgunud, kes veebilehe Granskning Sverige taga on. Mingit peatoimetajat pole seal märgitud. "Kellelgi on plaan ja tal on ka raha. Me ei tea, kes ta on. Ma ei usu, et tal on head kavatsused. Lõunat ma temaga koos ei sööks," nentis Hedman.

Ka Eskilstuna-Kurirenil ei õnnestunud välja selgitada, kust veebilehe raha pärit on.

Teada on aga näiteks see, et Granskning Sverige kaastöötaja saab 1000 krooni, kui tema tehtud salvestus saab Youtube'is vähemalt 3000 vaatamist.

Ajalehe andmetel on aga trollitehas seotud parempopulismis süüdistatud uudisteportaaliga Fria Tider - mõlemad olevat registreeritud ühe ja sama Eesti osaühingu - FT News Group OÜ - nimele.

Eskilstuna-Kuriren toob esile ka selged sarnasused Granskning Sverige ja Fria Tideri vahel - mõlemal on on selgelt immigratsiooni- ja islamivastane hoiak, kuid samal kaitstakse mõlemas aktiivselt Venemaad Krimmi okupeerimise ja Donbassi konfliktiga seotud süüdistuste eest.

Granskning Sverige tegevuse ulatust on hetkel raske määratleda, Eskilstuna-Kuriren ise saab aastas umbes sada "vihast telefonikõnet". Youtube'is annab otsing "Granskning Sverige" umbes 200 vastust. Mõni salvestus on kogunud vaid mõni tuhat vaatamist, kuid mõne video vaatamiste arv ulatub üle saja tuhande. Granskning Sverige veebilehel on umbes 600 klippi ning jälgijaid mõnisada.

Tegevus võib olla ka kuritegelik, kuid ajakirjanikud kaebama ei tõtta

Kuigi avalikustatud telefonikõnede arv pole iseenesest suur, kinnitasid Rootsi meediaväljaannete juhid Yle uudistele, et nad on nähtuse pärast mures.

"See tegevus on jätkunud paar aastat ning tundub, et see ei vaibu. Need inimesed levitavad oma sõnumit Google'i ja Facebooki vahendusel. Olukord on halb," nentis Peter Wolodarski ajalehest Dagens Nyheter.

Soome ajakirjanike liidus pole sellise nähtusega veel kokku puutunud. Liidu juht Hanne Aho arvas, et selline tegevus võib Soome puhul ka ebaseaduslik olla.

"Tegemist võib olla näiteks laimamise või pettusega, kui nad pürgivad sellega rahalise kasu poole," sõnas ta. Samas mingil määral on Youtube'i "trollimine" ka juba Soome jõudnud ning sellest andis hiljuti ülevaate ajakirjanik Johanna Vehkoo.

Ka Rootsis on seadusesätteid, mis võivad eelpool mainitud nähtusega võitlemisel arvesse tulla. Samas on Rootsi ajakirjanike latt enda vastu tehtud ähvarduste puhul üsna kõrgele seatud.

"Ajakirjanikud ei taha rääkida enda vastu suunatud ähvardustest, sest siis me annaksime ähvardajatele võidu," arutles Ulrika Hedman Göteborgi ülikoolist.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: