Mullu juunis tuli heinamaalt välja muistne aare ja kuna leidja oli vastutustundlik, tegelesid aardega edasi asjatundjad. Leid kaevati välja ühtse mullapalli ehk monoliidina, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esmakordselt kasutati leiu läbivalgustamiseks lisaks tavapärasele röntgenile ka kohtuekspertiisi keskuse tomograafi. Pildid kinnitasid, et grupeeritud väiksemad esemed on olnud millegi suurema sees.

"Seal oli tõenäoliselt üks väiksem vakk vaka sees. Selle näitajaks olid tillukesed kasetohutükid, mille ma pinnasest leidsin. Samuti oli võimalik selle järgi, kuidas spiraaltorud on sinna maa sisse jäänud, määrata ära ühe vaka mõõtmed. Me nimetame seda ehte- ja kästiöövakaks," selgitas arheoloogiliste tekstiilide spetsialist Jaana Ratas.

Praeguseks on suurest mullapallist välja puhastatud kaks käevõru, ripatseid, sõrmus, tinatükk ja selliseid poolfabrikaate, mida kasutati rõivaste kaunistamiseks. Messingtraadist spiraaltorudega ehiti muuhulgas ka muinaspõllesid. Sellist käsitööd tegid naised.

"Ehetevalu tinast on olnud naiste töö, selles mõttes hästi põnev leid. Me ei saa selle leiu puhul öelda, kas see oli ühe või mitme inimese oma, aga tõenäoliselt muinasaja käsitööline oli multifunktsionaalne ja oskas nii mitutki asja," ütles Ratas.

Taolisi ehte- ja kästiöövakkasid on väga vähe säilinud.

Veel väärivad leiust suurt tähelepanu tinast ripatsid. "Ripatseid on kahte tüüpi - kaks tükki kuuluvad jaroslavi ripatsite alla ehk imiteeritud on Vana-Vene valitseja Jaroslavi hõbemünti,ja neid ripatseid, kus ühel pool kujutatakse Püha Jüri ja teisel pool Rjuriku kolmharki, on maailmas avastatud umbes kaheksa tükki," selgitas arheoloog Mauri Kiudsoo.

Sarnased leiud Novgorodist ja Põhja-Rootsist karusnahkadega kaubelnud laplaste aladelt kinnitavad üle Soome lahe kulgenud muistset kaubateed.

Vakas asunud Münsteris vermitud münt kinnitab, et leid maeti maha pärast 1075. aastat. Sarnase dateeringuga peitleide on Kuimetsa karstiala koobastesse viinud muistse maismaa tee äärest leitud veelgi.

"Praeguse uurimisseisu juures võime oletada, et kõik need seitse Kõue aarde- või peitleidu, mis on viimastel aastatel päevavalgele tulnud, pärinevad ühest või samast ajast ehk aastast 1100, mil regiooni tabas mingit suuremat sorti hävitus- või rüüstretk," ütles Kiudsoo.

Kui leiust oleks välja nopitud vaid ehted ja mündid, jäänuks vaka ajalooline kontekst igavesti saladuseks.