Alguse sai Kalevipoja kuju saaga juba 90ndate teisel poolel, mil skulptor Tauno Kangro mõttega välja tuli ning vaatamata mõnede kunstiinimeste vastuseisule idanes mõte edasi.

Näiteks 2004. aastal kirjutas kuju loomist toetava loo tänane peaminister Jüri Ratas, teatades, et selle kuju püstitamisega kindlustaksime me rahvana oma edasikestmist.

Järgmisel aastal oli Kalevipoja kuju rajamine juba Tallinna juhtide koalitsioonileppes, peagi korraldati ideekonkurss ja kolmest osalejast läbis selle just Tauno Kangro uuendatud versioon laeva kandvast Kalevipojast.

Kõik näis sujuvat kuni 2008. aasta novembrini, mil Tallinn teatas, et seadus ei pruugi merre kuju ehitamist lubada ja sestap tuleb oodata seadusemuudatust.

Mullu kevadel andis MTÜ Kalevipoja Kojutulek sisse hoonestusloa taotluse ning kuju saatuse üle asus otsustama tehnilise järelevalve amet.

Eelmise aasta juuliks saabus ametisse ka Eesti kaasaegse kunsti muuseum taotlus, et ka nemad soovivad täpselt sama koha peale skulptuuri püstitada või õigemini mitte püstitada vaid vee alla peita.

Tänaseks on tehnilise järelevalve amet jõudnud selgusele, et puht õiguslikult ei tohiks kumbagi hoonestusloast ilma jätta, kuid kumb sobib Tallinna lahte paremini, kas enam kui 20 meetri kõrgune Kalevipoeg või veealune lainemurdja, seda otsust ei taha amet enda kanda võtta.

Tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna nõunik Valmond Mikli sõnul tekkis ametil tõsine kahtlus, kas nende otsustusruum on piisav.

"Kumb kunstiteos on väärikam või kas sellesse kohta on üldse mõistlik kunstiteost püstitada ja seetõttu pöördusime majandus- ja kommunikatsiooniministeerium poole, et saada riigi kui omaniku seisukoht," ütles ta.

Parasjagu ootab valitsuse heakskiitu eelnõu, millega algatataks kogu Eesti mereala planeering, ning selle planeeringu tulemustes võiks selguda ka riigi seisukoht Tallinna lahe skulptuuride kohta, usub Mikli.

"Planeerimiste menetlus on demokraatlik ja arutlusi võimaldav. Saab küsida inimeste arvamusi, huvigruppide arvamusi. Loa menetlus on oluliselt lihtsam selle koha pealt," kinnitas Mikli.

Selles, missuguseid uusi teadmisi mereala teemaplaneering Tallinna lahe skulptuuride kohta annaks, kindlust pole. Kui planeering aga peagi algaks, tähendaks see, et tehnilise järelevalve amet saaks hoonestusloa menetlused planeeringu valmimiseni seisma panna.

Positiivse programmi järgi valmiks mereala teemaplaneering 2020. aasta alguseks.

Amet pakub välja ka teise lahenduse ehk suure riikliku või rahvusvahelise huvi korral võib valitsus algatada ka riikliku eriplaneeringu, mis kaaluks konkreetse objekti sobivust Tallinna lahte.

Rahandusministeeriumi hinnangul võtaks ka see planeering parimal juhul üle kahe aasta ehk 90ndatel alanud saaga kestab ilmselt veel aastaid.

Skulptor Tauno Kangro ennast järjekordsest segadusest morjendada ei lase.

"Minu jaoks on huvitav ka see teekond. See ongi selline Kalevipoja teekond ja iseenesest on seda protsessi väga vahva nautida," märkis Kangro.