"Kalevipoja monumentaalskulptuuri võib oma kõrguselt võrrelda viie- kuni kaheksakorruselise hoonega. Kuna nii kõrge ehitise paigutamine kaitsevööndisse varjaks osaliselt vaated merelt Tallinna vanalinnale, siis on arvamuse andnud asutused põhimõtteliselt sellise kuju püstitamise vastu," teatas amet.

Samasse asukohta kavandab Eesti kaasaegse kunsti muuseum skulptuuri „Betooni valatud merelaine“, mis jääb veepiirist allapoole. Selle idee menetlus jätkub.

Skulptuuride püstitamiseks planeeritud asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse.

Tehnilise järelevalve ameti teatel oli kahe taotluse vahel kaalumine pikk protsess, millesse kaasatati asjaomaseid asutusi ning sõna said sekka öelda ka kunstieksperdid.

Samas on praegune regulatsioon TJA hinnangul liiga üldsõnaline, et riik saaks öelda, millist ehitist ta avalikes veekogudes näha soovib. Otsustaja saab lähtuda asjakohastest arvamustest, kehtivatest planeeringutest ning mõõdetavatest kriteeriumidest, mitte visuaalsest aspektist.

Menetlusreeglid näevad ette, et olukorras, kus samale alale on esitatud rohkem kui üks taotlus, tuleb menetlus algatada selle taotluse alusel, mis vastab enim Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule.

Kehtiv vette ehitamise regulatsioon töötati välja peaasjalikult tehniliste rajatiste püstitamiseks.