"Selge, et peaaegu kõik vallajuhid pidasid seda ettepanekut absurdseks. Ütlesin küll, et peaksime igaks juhuks valmis olema ka selleks, mis saab siis, kui valitsus meie põhjendusi ei arvesta ja oma sundliitmise ettepaneku otsuseks muudab. Selle peale öeldi, et sellele hakatakse mõtlema siis, kui niisugune otsus tõesti tuleb," rääkis ajalehele pärast vallajuhtide kohtumist Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman.

Arutelul avaldati ka arvamust, et kui lisaks Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna vallale oleks sundliidetavate seltsis ka Jõhvi vald, ei tundukski suurvald ehk nii võimatu.

"Jõhvi jaoks on paraku rong juba läinud - enam ei saa ta vabatahtlikult ühineda ja sundliitmise ettepanekusse teda ka ei pandud," tõdes Rossman.

Toila vallavolikogu esimees Roland Peets on samuti seisukohal, et mõistlik oleks valmis olla kõikideks variantideks.

"Me võime ju kõik teha valitsusele ühise ettepaneku, aga kui seda arvesse ei võeta, on kahju kaotatud ajast, mida oleks võinud kasutada suurvalla variandi arutamisele. Praegune seis on selline, et valitsus ei ole arvesse võtnud ei omavalitsuste ega haldusreformi regionaalse komisjoni ettepanekuid," rääkis ta.

Vallad vastavad oma ettepanekuga

Arutelul jõuti otsusele, et kõik kaheksa valda panevad kirja oma põhjendused, miks oleks arukas jääda aasta lõpus alla kirjutatud ühinemislepingute juurde, seejärel saadakse uuesti kokku ja kujundatakse ühine seisukoht.

Alutaguse vallaks ühinemise kokku leppinud neli valda jäid jäigalt seisukohale, et rohkem nad ühtegi omavalitsust endaga liituma ei soovi - välja arvatud Illuka, kellega ollakse algusest peale arvestanud.

"Volikogu seisukoht on, et me ei ole nõus ühinema suure Toila vallaga," ütles Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep. "Tegelikult ei peakski mingeid põhjendusi esitama - me ju vastame seaduses ette nähtud erisusele."