Elanikud on vastu Alutaguse suurvalla tekkimisele ja Keila sundliitmisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Esmaspäeva õhtul lõppesid rahvahääletused Alutaguse suurvalla, Keila valla ja Saaremaa valla loomise küsimuses.

Valitsus plaanib Ida-Virumaal panna kokku kaheksa valda. Neist neli lõunapoolset - Mäetaguse, Tudulinna, Alajõe ja Iisaku - olid nõus moodustama Alutaguse valla. Kolm põhjapoolset - Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila - soovisid moodustada Toila valla. Illuka tahtis olla omaette, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui kõigi kaheksa ühinemisel sünniks aga Alutaguse vald, siis see oleks üle 1700-ruutkilomeetrine omavalitsus, millest Eestis suurem oleks vaid Saaremaa vald. Loodava suurvalla keskele jääksid iseseisvana kaks omavalitsust - Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald. Suurvalla piir ulatuks Peipsi järvest Soome laheni.

Esmaspäeva õhtul lõppenud rahvaküsitlus andis Alutaguse suurvallale kindla "ei". ERR ei leidnud valimisjaoskondades ühtegi suure valla pooldajat.

"Vald kui selline peaks olema ikkagi väiksem, muidu jääb valla keskus elanikest üpris kaugele," arvas hääletaja Tarmo Pärnits.

Peaminister Jüri Ratas nentis, et rahva hääl on küll haldusreformi käigus oluline, kuid mitte ainus argument.

"See on väga oluline sisend. Teine sisend on see, et haldusreformi peamine eesmärk on moodustada tugevad omavalitsused, mis suudavad olla võimalikult lähedal omavalitsuste elanikele ning osutada võimalikult heal ja kõrgel tasemel teenuseid," rääkis Ratas.

Riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnul peegeldab rahvaküsitluse tulemus vallajuhtide meelsust.

"Nende valdade juhid on sellele ühinemisele vastu, nad olid kogu aeg sellele vastu ja siin polnud midagi muud oodata," selgitas Korb.

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid on küll riigihalduse ministri nõunik, kuid temagi arvates ei ole suurvallal sellisena mõtet.

"Sellisel kujul ei oma see vald loogilist tõmbekeskust. Ilma Jõhvita pole sellist konglomeraati mõtet leida," ütles ta.

Kohtla vallavanemale Etti Kagarovile meenutab loodav vald suuruselt pigem maakonda ja ta jäi liitmise plusside leidmisega raskustesse.

"Väga raske on neid plusse leida, miinuseid küll. Kui me räägime võib-olla sellest plussist, et kümme tuhat inimest on sellel vallal ja strateegiline võimekus on suurem, siis jah," arutles Kagarov.

Sundliidetavate valdade inimeste seas valitseva arvamuse valitsuse eeldatava käitumise suhtes võttis kokku Tiit Soans.

"Millegi pärast on selline tunne, et teevad lihtsalt ära. Kui nad on niimoodi otsustanud ja öelnud, et tehakse ära, siis ma arvan, et tehaksegi ära," arvas ta.

Keila linna elanikud on sundliitmise vastu

Keilas osales sundliitumise teemalisel rahvaküsitlusel 3500 kohalikku ehk veidi alla poole hääleõiguslikest, keda on 7660. Elektrooniliselt andis oma hääle 1172 Keila inimest. Hääletajatest üle tuhande oli sundliitmise vastu ja 44 poolt.

9500 elanikuga Keila linn haldusreformi kriteeriumide järgi sundliitmist ei vajaks. Nõutav viie tuhande elaniku alampiir on aga täitmata naabritel - Padise vallal, Vasalemma vallal, Paldiski linnal ja Keila vallal. Kui need neli Keila omavalitsust omavahel liita, oleks neilgi 13 000 elanikuga kriteerium täis ka ilma Keila linnata.

Veebruaris tegi aga valitsus ettepaneku need neli omavalitsust Keila linnaga liita. Elanikelt uuriti kahel päeval, kas nad on sellega nõus.

"Ma nagu ei näe ühtegi sellist põhjust, miks me peaksime valdadega liituma. Me oleme täitnud kõik tingimused, mis on riigi poolt ette antud. Aga minu arvates oleks väga okei, kui me oleks liitunud Keila vallaga," rääkis Keila elanik Eliko Kõiv.

"Meie ei soovinud Paldiski linnaga liituda. Ma arvan, et Keila iseseisvana töötab paremini. Siin on piisavalt palju inimesi ja me saame hakkama," kommenteeris Keila elanik Martin Must.

"See on teada, mida kardame - siis tuleb ju kõik ühiselt, rahakott läheb ju ühiseks. Keilas on nii palju tehtud ja Paldiski võttis nüüd laenu ja siis meie hakkame seda laenu maksma," põhjendas Keila elanik Aino Sein liitumise vastasust.

Kümme aastat Keilas elanud Alina Vilder ütles, et kui aega leiab, läheb ja hääletab naabervaldadega liitumise poolt. "Ja, võib-olla siis tekib rohkem inimesi ja rohkem arvamusi ja mõtteid, et minna paremuse poole," arutles ta.

"Me tahaksime lasteaiakohta saada kunagi Keilasse, mitte kuskile mujale kaugemale, näiteks Paldiskisse," kommenteeris Keilas elav Kadri Käosaar.

Rahvaküsitluse tulemustele tugineb Keila volikogu, kui hakkab sundliitmise osas seisukohta kujundama. Arvesse võetakse ka õiguslik analüüs ja sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.

Saaremaal hääletas 0,8 protsenti elanikest

Kuna Pöide vald soovis lõpuks ikkagi liituda loodava Saaremaa vallaga, tuli ka kõigis teistes Saaremaa omavalitsustes läbi viia uus rahvaküsitlus, mis läheb ilmselt ajalukku rekordmadala osalusprotsendiga.

Pisut alla 27 000 nimekirja kantud saarlastest käis küsitlusel 220 kodanikku, mis teeb osalusprotsendiks 0,8. Kahes vallas - Torgus ja Valjalas - ei osalenud küsitlusel ükski inimene.

"Küsitlustulemus on selline, et 52 protsenti on neid, kes ütlesid "jah" ja 48 protsenti neid, kes ütlesid "ei". Kui võrrelda eelmise korraga, siis osalejaid oli märkimisväärselt vähem, aga jah-ei vahekord pea sama mis eelmine kord," rääkis Saaremaa omavalitsuste ühinemise tegevjuht Alo Heinsalu.

Pöide inimesed hääletasid sundliitmise vastu.

"Pöide inimesi oli kindlasti osalejate hulgas protsentuaalselt kõige rohkem ja Pöides vastas umbes 80 protsenti "ei" ja 20 protsenti "jah". Eks siis nüüd teevad kõik Saaremaa 12 omavalitsuse volikogud oma otsused. Rahva arvamus on kindlasti oluline, aga tegemist pole mitte rahvahääletusega, mis on riigiorganitele siduv," ütles Heinsalu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: