Laagri riigigümnaasiumi osas on ministeerium praegu äraootaval seisukohal, kas kohalikud poliitikud suudavad omavahel kokku leppida selles, mida riigile lubatud, märgib ajaleht.

Jüri puhul on asi veidike keerulisem, asi on rahas. “Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. “Vahepeal on hinnad tõusnud, aga summa, mis meile antakse, lepiti kokku neli-viis aastat tagasi.”

Küttise sõnul pole Rae vallale öeldud, et Jürisse riigigümnaasiumi ei ehitata, aga neljast Harjumaa riigigümnaasiumist on just nemad “nimekirja lõpus”. “Me väga loodame, et raha jääb kuskilt üle, kuid me ei saa võtta endale kohustusi, mida me võib-olla täita ei suuda,” ütles Küttis. “Ma ei võtaks kooli rajamise rõõmu veel kelleltki ära, äkki teeme selle Jüri ikka ära.”

Jüri riigikooli kahjuks räägib ka üksmeele puudumine Rae vallas. Kui haridus- ja teaduministeerium tellis aastal 2015 Geomedialt uuringu, kus võiks Harjumaal riigigümnaasiumid asuda, siis oli Jüri üks kindlatest kandidaatidest ning ka riik oli huvitatud sinna gümnaasiumi rajamisest. Samas polnud riigikoolist huvitatud Rae vald, sest just oli valminud Jüri koolile gümnaasiumiosa juurdeehitus ning pigem nähti, et jätkata võiks niinimetatud täistsükli munitsipaalgümnaasiumiga kui riigi poolt pakutava puhta gümnaasiumiga.

“Rae vallavalitsus ei tulnud pikka aega riigigümnaasiumiga kaasa. Kohalik kogukond ei pidanud seda vajalikuks – nad pidasid vajalikuks seda, et oleks oma täistsükli gümnaasium,” meenutas Küttis. “Me rääkisime vallavanemaga 2014. aastal, et kohtume 2018 ja räägime uuesti, kas on riigigümnaasiumi vaja või ei. Siis võeti volikogus kiiruga vastu otsus, et tullakse asjaga kaasa.”

Mullu juunis sõlmis Rae vald riigiga Jüri riigigümnaasiumi rajamise ühiste kavatsuste kokkuleppe.