"Saarte kaitse on Eesti kaitsmisel olulise tähtsusega, aga selleks ei pea rahuaegne väljaõppekeskus asuma Saare- või Hiiumaal. Eesti sõjalise riigikaitse seisukohalt ei ole kriitilise tähtsusega kaitseväe rahuaegsete väeosade paiknemine, kuna kaitseväe sõjaaegne kiirereageerimisstruktuur on reservis, mobiliseeritakse vastavalt vajadusele ning liigutatakse vajalikku Eesti piirkonda," ütles ERR-ile kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonel Vahur Karus.

"Saaremaa ja Hiiumaa on rahu-, kriisi- ja sõjaajal kaitstud eelkõige Kaitseliidu poolt, kes kaitsmist ka pidevat harjutab," sõnas Karus.

"Näiteks on Kaitseliit Saaremaa kaitseks viinud läbi ka rahvusvahelise ulatusega õppusi "Orkaan". Samuti läbivad saartelt pärit noormehed ajateenistuse samaväärselt teistega ning on seega vajadusel reservväelastena valmis kaitsma Eestist ja ka oma kodusaart. Saared on juba praegu sõjaliselt sama hästi kaitstud kui ükskõik mis muu Eesti piirkond," kinnitas Karus.

Karus osutas, et rahuaegsete väeosade, mis on valdavalt väljaõppekekskused, paiknemisel on oluline toetava taristu, eelkõige piisavate harjutusalade ja muude väljaõppetingimuste hea kasutatavus, kaitseväe keskse logistilise toetuse lähedus ning ka mugav juurdepääs ajateenistust läbijatele. Ta märkis, et praegusel hetkel jäävad Saare- ja Hiiumaal leiduvaid harjutusalad väikseks ka olemasolevatele Kaitseliidu üksustele, samuti tuleks nullist rajada kogu väljaõppekeskuse taristu: kasarmud, väljaõpperajatised, ülejäänud toetav taristu.

"Kogu selle kompleksi Saare- või Hiiumaale üles ehitamine ei oleks praegusel hetkel riigikaitse vahendite otstarbekas kasutamine," sõnas Karus.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso rõhutas samuti, et rahuajal tagab saartel julgeoleku Kaitseliit.

"Rahuajal on meil saartel Kaitseliit ja selle üksused, mis tegelevad regulaarselt väljaõppega. Saaremaal on täna ca 750 kaitseliitlast ja Hiiumaal ca 200. Kuressaarde rajatav täiesti uus Kaitseliidu taristu ning lasketiir parandavad kohaliku tasandi väljaõppe kvaliteeti päris tugevalt. Korraldatud on ka suuri rahvusvahelisi õppusi, näiteks Orkaan mõned aastad tagasi," kommenteeris Hanso.

Sõja ajal on Hanso sõnul kogu Eesti kaitstud kaitseväe ja ka liitlaste poolt vastavalt sellele, kustpoolt oht tuleb. "Meie jaoks on selgelt kriitilisem piirkond Eesti lõuna- ning idapoolsemad alad," sõnas ta.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Gotlandil 2005. aastal, kuid 2015. aasta märtsis otsustas valitsus taastada sõjalise kohaloleku saarel. Venemaalt lähtuvat sõjalist ohtu silmas pidades peetakse Gotlandi strateegilise tähtsusega saareks ja üheks nõrgaks lüliks Läänemere julgeoleku tagamisel.

"See, et Rootsi on otsustanud oma sõjalise kohaloleku Gotlandil taastada on meie seisukohalt igati tervitatav. Peame mõistma, et tegu on Rootsi ranniku Läänemere poolse osa kõige idapoolsema piirkonnaga. Kui me räägime Eesti suursaartest, siis hetkel sinna sõjaväeosasid plaanis rajada ei ole," selgitas Hanso.

Hanso viitas veel, et Eesti süsteem on Rootsi omast erinev ka selles mõttes, et riigikaitse põhineb reservarmeel.

"Reservis on ka sadu saarlasi ja hiidlasi, keda saab vajadusel mobiliseerida. Kogu väljaõppetaristu ehk väeosade saartele ehitamine pole antud ajahetkel praktiline, vahendid liiguvad sinna, kus vajadused on kõige akuutsemad. See ei tähenda, et sellist vajadust mingil ajahetkel tulevikus ei tekiks," lõpetas Hanso.