Narva muuseumi juhatuse liige Andres Toode ütles jaanuaris, et lahendus tuleb leida veebruari jooksul, sest vastasel juhul peab hakkama kärpima. Nüüdseks, kui märts on juba poolepeal, on muuseum Toode sõnul volikogu esindajatega pidevalt suhelnud, kuid linn ei ole konkreetseid otsuseid jätkuvalt teinud.

"Me oleme sellel aastal volikogu esindajatega pidevalt kontaktis olnud, nendega nii kohtunud, aga ka telefoni ja meili teel suhelnud," lausus Toode, kelle kinnitusel on info sihtasutuse rahastamise ja tegevuse kohta volikogu liikmetele soovi korral kogu aeg kättesaadav olnud, kuid lisaks on seda ka otse linnavolinikele edastatud.

Toode loodab, et volikogu teeb otsuse puudu oleva 200 000 euro eraldamise kohta veel selle kuu istungil, mis toimub järgmisel nädalal. Paraku ei ole muuseumijuhi sõnul võimalik ennustada, kas see summa eraldatakse täies mahus, osaliselt või ei eraldata üldse. Kohtumistel räägitu ja seal valitsenud suhtumise põhjal ootab Toode pigem positiivset lahendust, kuid kui seda ei tule, sõltub edasine sellest, kuidas makstakse sihtasutusele välja praeguse seisuga selleks aastaks juba eraldatud raha ehk 229 135 eurot.

"Paraku on see summa jagatud kvartaalselt võrdseteks makseteks, mis tähendab, et me saaksime iga kvartal kaks korda vähem raha kui eelmisel aastal. Samas on linna toetus senisel määral eriti oluline just aasta esimeses kahes kvartalis, kuna aitab meil üle elada turismi madalhooaja," selgitas Toode.

See tähendab, et praegu välja pakutud graafiku puhul kummitab muuseumi juba märtsi lõpus käibevahendite kriis. Seetõttu pole muuseum seda graafikut ka kinnitanud, vaid on teinud ettepaneku maksta praeguse seisuga selleks aastaks eraldatud raha välja esimesel poolaastal kahes võrdses osas ehk samas summas nagu eelmisel aastal. Linn ei ole ettepanekule vastanud.

Surve rahastamist vähendada ei kao ka tulevikus

Toode märkis, et praeguses olukorras ongi määramatus kõige suurem probleem. Muuseum ei ole hakanud töötajaid ennetavalt või igaks juhuks koondama, samas on vähendamine seda valusam, mida kauem kokkuhoiuga venitatakse. Kas praegu valitud käitumisviis on õige või mitte, sõltub muuseumijuhi sõnul sellest, kuidas ja millal probleem laheneb.

Must stsenaarium on muuseumil Toode kinnitusel koostatud, aga kuna probleemi lahendamine venib, muutub negatiivne stsenaarium üha mustemaks. Kokkutõmmatavaid kulusid ei ole kuigi palju, sest põhiosa kulusid tekib ainuüksi muuseumi olemasolu tõttu - näiteks hoonete kommunaalkulud ja palgakulud, selgitas ta.

Tegelik põhjus, miks muuseumi rahastamist vähendada tahetakse, on Toode hinnangul see, et Narva linna reaalne tulubaas väheneb. See tähendab, et ka tulevikus jääb surve muuseumi rahastamist vähendada alles.

"Kuna tänaste teadmiste valguses pole põhjust olla optimistlik linna tulubaasi tulevaste arengute osas, siis pikas perspektiivis on ainukeseks jätkusuutlikuks lahenduseks muuseumi omatulude kasvatamine, mis võimaldaks linna vähendamise sooviga arvestada. See vähendamine tuleks aga asutajate, st linna ja riigi vahel aegsasti läbi rääkida ja eelnevalt kokku leppida, arvestades samas ka muuseumi reaalseid võimalusi selle vähendamisega toime tulla," leiab muuseumi juhatuse liige.

Narva muuseum on koostanud pikaajalise vähendamisplaani esialgse projekti, mille kohaselt alustataks vähendamist 2020. aastal ehk pärast EList finantseeritud projekti lõppu. Selle kava kohaselt väheneks muuseumi finantseerimine perioodil 2020-2027 igal aasta võrdsete summadena, nii et perioodi lõpuks finantseeriks linn muuseumi praegusega võrreldes 175 000 euro võrra vähem.

Narva linnavolinikud teatasid mullu detsembris, et võivad kärpida muuseumile 2017. aastaks eraldatavat toetust 200 000 euro võrra, süüdistades asutust linna toetuse ebasihipärases kulutamises. Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Vladimir Butuzov ütles toona, et muuseum peaks volikoguga rohkem arvestama ja linnale raha kulutamisest rohkem teavet andma.