Narva muuseumi juhatuse liige Andres Toode rääkis ERRile, et paar nädalat tagasi sai valmis riigi audit, mis kinnitas, et muuseum kasutab raha sihipäraselt, säästlikult ja seadustele vastavalt. See aga Narva linnavolikogu ei veennud ja nad tahavad läbi viia veel ühe auditi.

"Saime selgust selles mõttes, et asi jääb praegu ebamääraseks mõneks ajaks," nentis Toode, kuid lisas, et loodetavasti alustatakse auditiga võimalikult ruttu ja otsus ei jää jälle venima.

Eraldatud rahasumma - 5000 euro põhjal järeldab Toode, et linn plaanib auditi väljastpoolt tellida ja selle üle on tal hea meel.

"Sest kui volikogu enda revisjonikomisjon on siin käinud meil asju vaatamas, siis see ei vasta mingitele põhimõtetele, kuidas auditit tehakse. Nad ise ei ole selles vallas eriti kompetentsed," sõnas muuseumi juht.

Tema sõnul on ajafaktor neile väga tähtis, sest käibevahenditega on muuseumil jätkuvalt probleem, seda küsimust aga alles hakatakse arutama.

"Selles suhtes volikogu mingeid muudatusi meie rahastamisgraafikus praegu ei teinud, nad leidsid, et meil on raha niigi palju, hoolimata kõigist andmetest, mida me neile edastasime. Ega ei oskagi kuidagi vaielda. Kui faktidest hoolimata jäädakse oma seisukohtadele kindlaks, saavad argumendid otsa," tõdes Toode.

Linnavolinik: uus kontroll võtab sihikule komandeeringute eesmärgipärasuse

Narva linnavolikogu liige Aleksei Voronov ütles, et eraldatud 5000 euro eest tahetakse kontrollida linna eelarvest antud raha kasutamise eesmärgipärasust ja tõhusust.

Küsimusele, miks ei piisa riigi auditist ja on vaja uut kontrolli, vastas ta, et audiitorid kontrollisid raamatupidamise õigsust, näiteks töötajate komandeeringuid - hotelliarveid, sõidupileteid. Volikogu soovib aga uurida ka komandeeringute eesmärgile vastavust: miks töötaja üldse komandeeringusse saadeti ja kui palju see vastab asutuse eesmärkidele.

"Kas töötaja elas 40 eurot või 200 eurot maksvas hotellitoas, kas lendas äri- või turistiklassis ja nii edasi. Teisisõnu vaatab audiitor komandeeringute nõuetekohast täitmist. Me tahame näha, mis mõte sel reisil oli, kas see oli kallis või odav," selgitas Voronov kontrolli sisu.

Linnavolinik märkis, et asutuse eesmärk on muuseumitegevus ja selleks on linn ka valmis raha andma.

"Aga vaadake personali. Näiteks on seal restoranijuhataja ja kokk. Restorani remondiks kulutati raha, kuid direktor ütleb, et see on kahjumlik. Miks ta siis neid ruume välja ei rentinud, et muuseum tulu saaks? Tulu võiks olla 60 000 kuni 100 000 eurot aastas, mida saaks kulutada muuseumi arendamiseks. Ilmselt on muuseumi juhtkonnal soov äri teha - ja seejuures kahjumlikku äri," sõnas Voronov.

Rahastamisotsuse venimise kohta märkis volinik, et linn tagas muuseumi rahastamise aasta esimeseks kuueks kuuks, eraldades pool ettenähtud summast. Lisaks saab muuseum raha riigilt, aga ka piletimüügist ja oma ruumide erinevate ürituste jaoks rendile andmiseks.

"Raha on muuseumil olemas, nii et ähvardus inimesi vallandada, kui linn muuseumile kogu raha ei anna, on kohatu," ütles ta ja lisas, et otsus rahastamise kohta tehakse pärast auditit.

'"Auditi küsimus tuleb kooskõlastama ka muuseumi teise omaniku - riigiga," lisas Voronov.

Vaidlus algas juba eelmisel aastal

Detsembris ähvardasid Narva linnavolinikud kärpida muuseumile 2017. aastaks eraldatavat toetust 200 000 euro ehk umbes poole võrra, süüdistades asutust linna toetuse ebasihipärases kulutamises. Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Vladimir Butuzov ütles toona, et muuseum peaks volikoguga rohkem arvestama ja linnale raha kulutamisest rohkem teavet andma.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles detsembris, et ootamatu rahakärbe seaks ohtu Narva muuseumi edasise tegutsemise ja Euroopa Liidu raha kasutamise.

Konflikti tõttu detsembris Narvas kohal käinud kultuuriminister Indrek Saar leidis toona, et probleemid on paljuski kinni osapoolte suhtluses, ning lootis, et muuseumi kinnipanekuni olukord siiski ei jõua.

Andres Toode on varem öelnud, et kui nende eelarvest 200 000 eurot ära võetakse, ei ole see kriis, vaid katastroof, mis tähendab muuseumi jaoks sisuliselt tegevuse lõpetamist.

Sihtasutus Narva Muuseum loodi neli aastat tagasi Narva linna ja Eesti riigi koostöös. Enne seda oli muuseum munitsipaalasutus.