Tosin aastat Narva muuseumi juhtinud Andres Toode tunnistas uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal", et viimased pool aastat pole tal olnud palju mahti tegeleda muuseumi sisulise tööga. Põhiaur on kulunud vaidlustele ja selgituste jagamisele Narva linnavolikogu liikmetele.

Möödunud aasta lõpul külmutas Narva volikogu 200 000 eurot ehk ligi poole Narva muuseumi linnapoolseks toetuseks mõeldud rahast. Volinikud tahtsid teada, kui heaperemehelikult ikkagi linna raha on kasutatud.

Seletuste jagamise ajal jätkas muuseum tööd. Raha töö jätkamiseks oli üha enam vaja, kuigi riik tegi aasta algul erakorralise rahasüsti.

Kultuuriminister Indrek Saar saatis mai alguses Narva linnavolikogu esimehele ja linnapeale ultimatiivses toonis kirja, milles teatas sõnaselgelt: "Narva muuseumil jagub käibevahendeid veel aprilli palkade maksmiseks, samuti suudetakse tasuda 10. mail riigimaksud. Pärast seda puuduvad vahendid arvete tasumiseks."

Kui kriitilises seisus siis sel nädalal muuseum oli?

"Me elame praegu peost suhu. Meil pole arve peal kunagi päris nulli olnud ja me teenime igapäevaselt ise raha ja seda laekub sellises summas, et me saame jooksvalt kõik ära maksta. Seda muidugi eeldusel, et me ei hakka kõvasti kulutama. Me oleme oma kulud tagasi tõmmanud ja püüame eelkõige prioriteetseks seada neid kulusid, mis tekivad selle pärast, et me oleme lihtsalt olemas," selgitas muuseumijuht Toode.

Samas kirjas teatas kultuuriminister Saar, et on teinud Toodele ülesandeks koostada Narva muuseumi saneerimiskava, mis tähendab koondamiste ettevalmistamist, ürituste tühistamist ja majanduskulude optimeerimist. Saar lisas, et olemasoleva rahastuse juures tähendab see muuseumi sulgemist külastajatele ja enamiku töötajate koondamist.

"Me oleme valmis koostööks ja oleme sellest koostööst huvitatud. Kahjuks see viimane kiri, mille me ministrilt saime, see oli küllaltki jõuliselt väljendusrikas. Selles kirjas öeldi, et kui Narva linn raha ei anna, siis suletakse muuseum. Suletakse muuseumi põhiosad, need, milleta poleks muuseumi olemas, need, mis peavad muuseumi juures olema. Kuid ei suleta restorani. Kuulge, kuidas nii," kommenteeris Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov.

Riik tellis muuseumi ettepanekul auditi, mille tulemus oli 4+. Olulisi rikkumisi ja pahatahtlikkust ei tuvastatud.

Volikogu esimees Jefimov ei nõustu avalikkuses levinud arvamusega, justkui Narva linna huvi oleks muuseum sulgeda ja seepärast omaosalust maksta ei taheta. Tema kinnitusel tahtsid volinikud kinnitust, et linna raha kasutatakse eesmärgipäraselt.

"Tuli välja, et muuseumi põhitegevus ei arene, ei tule uusi ekspositsioone, näitusi, areneb vaid kommertstegevus, mis, nagu me arvasime, on kahjumlik. Audit kinnitas meie kahtlusi. Tõesti, põhitegevuse arvelt kaetakse restorani kahjumit," märkis Jefimov.

Tõsi, ligi aasta tagasi avatud restorani Rondeel kahjum oli 71 000 eurot, tänavugi jäädakse miinusesse, kuid äriplaani järgi peaks see hakkama tuleval aastal investeeringut tagasi teenima.

Toode kinnitas, et muuseumi tegevuseks mõeldud raha pole restorani heaks kasutatud. "See on fakt, sest raamatupidamiskontodest on võimalik seda järgi kontrollida. Maksumaksja raha või konkreetselt öeldes, ei riigi ega linna toetust ei ole me selleks kasutanud."

Jefomov rõhutas aga, et muuseum doteerib restorani oma põhitegevuse arvelt. "See on lubamatu, nii ei tohi! Seepärast me loomulikult tahame, et riik kui meie partner, meid sel teemal kuulda võtaks. Tahame, et me koos muuseumi pidamises midagi muudaksime, muudaksime nii linna kui raha kulutamist. Kui me näeksime, et muuseum areneb kui muuseum, mitte kui kasumit taotlev äriettevõte, poleks küsimustki tekkinud," ütles ta.

"Mina ise olen erinevates organisatsioonides selliste palju arengufaaside ja ükski areng, hüpe, ei tule ilma konflikti või minisõjata ja mina olen suhtunud sellesse rahulikult ja pigem on see motiveerinud tegema oma tööd paremini ja et just nimelt tõestada, et seda restorani on vaja mitte Narva muuseumile, sihtasutusele, vaid tervele Narvale, tervele Eestile," rääkis omakorda restorani Rondeel peakokk Indrek Kõverik.

Narva linna ja muuseumi vahelise vaidluse üks tõsisemaid ohte oli see, et ilma oleks võidud jääda eurorahadest, mis oli mõeldud just linnuse kordategemiseks. Kusjuures viimaseks konflikti ja vaidluse objektiks oli just pisike restoran Rondeel.

Nimelt taotleb sihtasutus viie miljoni euro jagu eurorahasid, et linnust renoveerida. Avada külastajatele ja muuseumipinnana seni kasutuseta ruumid keldris, võlvkäigu ning seejärel teha uus püsiekspositsioon. Riik on lubanud eurotoetuse tarbeks anda omafinantseeringu osa, kuid kultuuriministri kirjast nähtub, et kui Narva linn oma raha muuseumile ei anna, taandub ka riik antud lubadusest.

Sel nädalal esitas Narva volikogu eestseisus siiski 18. mai istungile eelnõu osa muuseumi külmutatud rahast muuseumile kanda. Kindel pole veel see, kas muuseumile antakse kõik 200 000 eurot või vaid osa sellest. Muuseum igatahes on reaalse ülekande ootuses.

"Paraku otsuse väljaprindiga kauplusse midagi ostma ei lähe ja meil on reaalselt vahendeid vaja," nentis muuseumijuht Toode.

"Loomulikult, kui volikogu teeb vastupidise otsuse ja neid vahendeid ei eralda, siis muuseum senises mahus tegutseda ei saa. Ja sellisel juhul on vaja mõelda alternatiivide peale ja loomulikult on vaja tagada muuseumi kogude säilimine, et see kultuuripärand, mis on muuseumi käsutuses, et see oleks hoitud, aga sisutegevustes tuleb siis muidugi mõneks ajaks tõmmata koomale," sõnas kultuuriminister Saar.

Jefimov rõhutas, et pinged on vaja maha võtta ja et järgmise nädala otsus pole diskussioonile punkt, vaid ainult koma. Ja kõnelused riigiga sihtasutuse tuleviku üle jätkuvad. Ühe asjana tahab Narva linn veel sel aastal kokku leppida ka linna iga-aastase makse vähendamises. "Muuseum ei vaja sel määral linna toetust, nagu see on olnud. Aga seda, kuhu linn oma raha suunata saaks, uskuge mind, on piisavalt," lausus ta.

Narva muuseumi pikaajaline eksjuht, praegune sihtasutuse nõukogu liige Eldar Efendijev loodab, et riik ja linn jõuavad kokkuleppele ning partnerid ollakse pikemaks ajaks.

"See tandem on optimaalne, sest Narva muuseum, kui võtta Narva linnus, kunstigalerii, kinnisvara, see on väga kallis asi, sest mitte ükski pool ei saa seda oma eelarvest arendada. Vaid hea partnerlus ei võimalda mitte ainult hoida, vaid ka arendada," ütles Efendijev, kes oli muuseumijuhiks aastatel 1979-1999 ja 2001-2002.

Ka kultuuriminister Indrek Saar ei pea tõenäoliseks, et sihtasutuse kaudu 2012. aastast Narva linnale ja riigile kuuluv muuseum võiks taas saada ainult riigi omaks.