Fotod: Lõuna-Prantsusmaa koolis toimus tulistamine ({{commentsTotal}})

{{1489671780000 | amCalendar}}
Koolitulistamine Prantsusmaal.
Koolitulistamine Prantsusmaal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Lõuna-Prantsusmaal asuvas Grasse´i linnas koolis toimunud tulistamises sai kolm inimest vigastada, teatas politsei.

Prantsuse siseministeerium kinnitas, et Tocqueville´i koolis said kolm inimest vigastada. Mitu inimest said kannatada tulistamise järel tekkinud paanika ajal, vahendavad Reuters ja BBC.

Ministeeriumi andmetel korraldas teismeline õpilane rünnaku pärast seda, kui ta oli vaadanud "Ameerika stiilis massitulistamise videoid".

Rünnak ei olnud ilmselt seotud terrorismiga.

Reutersi andmetel tulistas noormees vintpüssist, kuid tal olid kaasas veel kaks püstolit ja kaks granaati.

Ühe allika väitel avas ründaja tule direktori pihta, kes sai haavata. Lisaks sai haavata kaks õpilast.

Praeguseks on ründaja, 17-aastane poiss, arreteeritud. Esialgu arvati, et tulistajaid oli kaks, kuid ilmselt see nii siiski ei olnud. Siseministeeriumi pressiesindaja Pierre-Henry Brandet märkis varem, et täielikult ei ole see välistatud ning endiselt otsitakse võimalikku teist ründajat.

Haridusminister Najat Vallaud-Belkacem rääkis ajakirjanikele, et tulirelvad olid ründaja kinnisidee. Ministri sõnul oli kahtlusalune "habras".

"Tegemist oli hullu teoga, mille viis läbi ebastabiilne ja relvadest huvituv nooruk," ütles minister ja nimetas direktori tegevust rünnaku ajal kangelaslikuks.

Üks õpilane kirjeldas ajalehele Nice Matin, et direktor Herve Pizzinat jäi juhtunu ajal rahulikuks ja püüdis kahtlualust rahustada isegi siis, kui ta oli juba ise kätte tabamuse saanud.

"Ta püüdis tuua poissi mõistuse juurde," ütles õpilane.

Üks õpilane rääkis ajalehele, et kuulis nelja lasku, teised õpilased kirjeldasid aga tulistamisele järgnenud paanikat. Paanikasse sattunud kooliõpilased jooksid lähedalasuvasse supermarketisse peitu.

Allika sõnul ei ole arreteeritud nooruk varasemast politseile teada. Samuti ei ole teada tema motiivid.

Kohapeal on terrorismivastased eriüksused.

Prantsusmaa valitsus saatis mobiilirakenduse vahendusel välja terrorirünnaku hoiatuse.

Prantsusmaal on ühed maailma rangemad relvaseadused.

Prantsusmaal on mitme rünnaku tõttu juba varasemast erakorraline olukord.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: