Kohustus liitlasvägede lende valvata teravdab uue päästekopteri vajadust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalk vajaks juurde üht kopterit ja kaht meeskonda, et pidevat valmisolekut tagada, sest Eesti päästekopterid peavad toetama ka NATO õhuturbemissioonidel õhku tõusvaid lennukeid.

PPA lennusalga juht Kalmer Sütt ütles ERRile, et mitme väljakutse samaaegsel saabumisel tuleb neil otsustada, millist minna teenindama.

"See tähendab, et keegi peab oma järge ootama. NATO õhuturbemissioonide ajal võib juhtuda, et lükkame edasi meditsiinilennu, kui patsiendi seisund vähegi kannatab oodata. Neid otsuseid me ei tee kunagi kergekäeliselt ning alati püüame kõiki asjaolusid arvestades jõuda parima lahenduseni. Prioriteediks on alati inimelu päästmine," rõhutas ta.

Süti sõnul on kolme kopteriga võimalik kaht kopterit ööpäev ringi valmisolekus hoida 60-70 protsenti ajast.

"Selleks, et kaks kopterit oleksid kogu aja valmis lendu tõusma, vajab lennusalk juurde üht kopterit ja kaht meeskonda," sõnas lennusalga juht.

Kui ööpäev ringi valmisolekus koptereid oleks kaks, siis suudetaks enamik väljakutsetest ilma järjekorrata teenindada.

"See 30-40 protsenti aastast, mis me oleme ainsa kopteriga, mõjutab oluliselt plaanilisi lende. Meil ei ole võimalust teha vajalikke patrull-lende, abistada politseid operatsioonidel, osaleda õppustel. Kõikide meilt oodatavate ülesannete täitmiseks vajame nelja kopterit, mis annab võimaluse hoida lennuvõimelisena korraga vähemalt kaht kopterit," tõdes Sütt.

Kuue aasta jooksul pole koptereid saadaval olnud vaid paarkümmend tundi

PPA üsna väikese õhusõidukitepargiga lennusalga tööd mõjutavad tema sõnul hooldustsüklid ja ootamatud piirangud. Näiteks kestab 1200 lennutunni ja nelja aasta järgne hooldus ligikaudu viis kuud ja selleks tuleb lennata tootja tehasesse Belgias.

2011. aastal tekkis olukord, kus PPA kolmel kopteril polnud planeeritud hoolduse ja ootamatute rikete tõttu võimalust õhku tõusta. Lisaks määras toona tootja lennuaja piirangud kopteritele, mille sabarootori labad olid lennanud üle 600 tunni. Pärast seda on Süti sõnul üks kopter olnud alati lennuvõimeline.

"Vähemalt üks kopter on viimased kuus aastat olnud pea alati valmis õhku tõusma. Kuue aasta jooksul saab rääkida paarikümnest tunnist, kui ühtegi kopterit polnud saadaval," ütles PPA lennusalga juht.

Ta lisas, et on küll ette tulnud kordi, kus meeskonna töötundide täitumise tõttu katkestati valve, aga käesolevast aastast on tehtud muudatusi, et vähendada tõenäosust sellise situatsiooni tekkeks.

Anvelt tunnistas samuti uue kopteri vajadust

Varem on ka siseminister Andres Anvelt ERRile öelnud, et pikemas lennuvõimekuse arendamise plaanis on meil kindlasti veel üht kopterit vaja, sest meie kopterid peavad nüüd toetama ka liitlasvägede lennukeid.

"Kui lennuk õhku tõuseb, siis on meil üks kopter nii-öelda rahva teenimiselt läinud. Ta peab valvama, et kui lennukiga midagi juhtub, appi minna," selgitas Anvelt.

"Nii et seetõttu oleme praegu natuke dramaatilises olukorras, kus meil tegelikult on puudu ühest kopterist Eestis, et tagada üle Eesti 24/7 pidev toetus. Meil võib tekkida auke sisse ja see mulle siseministrina ei meeldi. Vastavad taotlused oleme ka teinud ja eks seda riigikassa kindlasti kunagi tulevikus võimaldab," lisas siseminister.

Mullu tegid päästekopterid 119 lendu haiglate vahel ja 32 meditsiinilendu väikesaartele. Pääste- ja otsingulende oli eelmisel aastal 57.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: