"Eurokriisi ajal näitasid euroala põhjaosas asuvad riigid solidaarsust kriisis olnud riikidega," ütles Dijsselbloem esmaspäeval Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

"Sotsiaaldemokraadina on minu jaoks solidaarsus äärmiselt tähtis. Samas on kohustused ka neil, kes kasu saavad ... Ma ei saa raisata kogu oma raha napsi ja naiste peale ning siis neilt abi paluda," lisas Dijsselbloem.

Teisipäeval keeldus ta Euroopa Parlamendi istungil vabandamast.

Europarlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (EPP) esimees Manfred Weber kirjutas kolmapäeval Twitteris: "Eurotsoon tähendab vastutustunnet, solidaarsust, kuid ka lugupidamist. Stereotüüpidele ruumi ei ole," ütles ta, viidates Dijsselbloemile.

"Ma tõesti imestan, kuidas selliste vaadetega isik saab eurogrupi juhina jätkata," ütles europarlamendi sotsialistide fraktsiooni juht Gianni Pittella. Dijsselbloemi kommentaarid olid "häbiväärsed" ja "diskrimineerisid Lõuna-Euroopa riike", lisas ta.

Samuti kritiseeriti eurogrupi liidrit avalduste eest laialdaselt Itaalia meedias, sealjuures kajastati kommentaare ajalehtedes Corriere della Sera ning La Stampa.

Kriitikaga ühines ka Portugali välisminister Augusto Santos Silva, kelle sõnul oli avaldus "täiesti vastuvõetamatu". Minister kutsus Dijsselbloemi eurogrupi juhi kohalt tagasi astuma.

Dijsselbloemi positsioon oli juba ohus pärast seda, kui tema erakonna Tööpartei parlamendimandaatide arv langes eelmisel nädalal toimunud Hollandi parlamendi alamkojavalimistel 35-lt üheksale.

Lisaks on ta Frankfurter Allgemeine Zeitungile antud intervjuu tõttu kaotanud hulgaliselt toetust vasaktsentristidest liitlastelt.