Politoloogid: Hollandi poliitikas on toimunud nihe äärmuste suunas
Hollandi poliitikas ja ühiskonnas on aset leidnud tsentrist äärmuste suunas nihkumine, leiavad politoloogid.
Hollandi parlamendivalimistel võitis peaminister Mark Rutte Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) kindlalt euroskeptilist ja immigratsioonivastast Geert Wildersi Vabadusparteid. Samas suurendas Wildersi partei siiski oma kohtade arvu parlamendis, vahendas "Välisilm".
Valimiste eel valimiskompassi kokku pannud Amsterdami Vaba ülikooli politoloog André Krouwel selgitas, kes võitis, kes kaotas ja mis saab edasi.
"Aga Wilders võitis samuti ja sai parlamendis suuruselt teiseks parteiks. Nii et kokkuvõttes saab temast opositsiooni juht. Ainsad tõelised kaotajad on vasakpoolsed - nii sotsialistid kui ka Tööpartei said tõsise kaotuse osaliseks ja nad on põhimõtteliselt Hollandi poliitiliselt kaardilt minema pühitud," selgitas Krouwél.
Mark Ruttel tuleb nüüd jõuda 13 parteiga killustunud parlamendis toimiva koalitsioonini. Kergelt ega kiiresti see ei sünni, sest vaja on kokku vähemalt nelja partnerit.
"Me näeme suurt polariseerumist. VVD ja kristlikud demokraadid on liikunud Wildersile lähemale, minnes nii kaugele, et neid peetakse juba põhiseadusevastaseks, nad rikuvad põhiseadust. Teised parteid on nihkunud eemale, nad ei nõustu sellega ja kaitsevad fundamentaalseid vabadusi. Nii et valitsus peab selle suure lünga, selle tühimiku tsentris, Hollandi poliitikas täitma. Varem tegutses palju parteisid just selles poliitilise spektri osas. Meid valitsetigi tsentrist, aga nüüd on see tühi, seal pole ühtegi parteid," rääkis Krouwél.
Mark Rutte ütles valimisvõitu kommenteerides, et Holland ütles "ei" valet sorti populismile. Ka Mark Rutte enda retoorika on Wildersi omale lähemale nihkunud ja üldised poliitilise debati argumendid üha teravamaks muutunud.
Kommunisti taustaga Amsterdami ülikooli politoloog, emeriitprofessor Meindert Fennema ütles, et hakkas Geert Wildersi vastu huvi tundma, kuna äärmusluses, ükskõik millises vormis, on midagi ühist.
Hollandi poliitikat iseloomustavad hetkel ka tema sõnul äärmuste suunas nihkumine ja teravus. "Geert Wilders kutsub poliitilist eliiti reeturiteks ja argpüksideks. Baudet teisest parempoolsest erakonnast läheb veel kaugemale ja kasutab bioloogilist metafoori nagu kannataks poliitiline eliit immuunpuudulikkuse käes. Nii et eriti parempoolsete poolt läheb diskursus väga agressiivseks," selgitas Fennema.
Amsterdami ülikooli politoloogia abiprofessor Gijs Schumacher juhtis aga tähelepanu sellele, et vastukaaluks parempoolsetele on tõusnud ka nende vastasjõud.
"Me näeme Hollandis tugevat vastust Brexitile ja Trumpile. See ei väljendu mitte ainult selles, et paljud inimesed hääletavad Roheliste partei ja Demokraadid 66 poolt, inimesed astuvad ka nende parteide liikmeks ja me näeme mobiliseerumist radikaalse parempoolse poliitika vastu," selgitas ta.
Schumacher: immigratsiooni teema on olnud hooletuses
Wildersi tõttu arutatakse Hollandis immigratsiooni- ja Euroopa Liidu probleemide üle ilma poliitkorrektsuseta.
"Immigratsioon on teema, mis on olnud hooletusse jäetud Hollandis. 1990. aastatel toetas poliitiline eliit immigratsiooni rohkem kui rahvas. Sama kehtib Euroopa teema kohta. Eliit on rohkem eurointegratsiooni poolt kui ülejäänud rahvastik," rääkis Gijs Schumacher.
Seekordsete valimiste teema oligi selgelt identiteet, kultuur ja väärtused, suhtumine Euroopa Liitu ja immigratsiooni.
"On märkimisväärne, et kuigi identiteet oli kampaania põhiteema, siis ei viinud see ometi poliitilise võitluse või vihaste valijateni, kes oleksid massiliselt Geert Wildersit valinud. Nägime, et Holland on konsensuse ühiskond, me ei taha võitlust, me otsime kompromisse ja koalitsioone," selgitas Clingendaeli rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteadur Adriaan Schout.
Selles, millise signaali saadavad Hollandi valimised ülejäänud Euroopale, kus seisavad ees mitmed valimised, on analüütikud eri meelt.
"See on tüüpiline välismeedia lähenemine, et kõigepealt olid Trump ja Brexit, siis tuleb Wilders ja järgmisena saame Le Peni. Tegelikult võideldakse valimistel igas riigis eraldiseisvalt," ütles Schout.
"Wildersi võit oleks olnud doominokivi juba mitmete reas, nüüd see ei ole nii ja see on tähtis. See näitab, et ka populiste on võimalik otseses vastasseisus võita. Ja see annab poliitilist hapnikku Emmanuel Macronile," arvab Krouwél.
Toimetaja: Merili Nael