30 aasta kõrgeim valimisosalus tõotas tosinale häältelugejale pikka ööd. Kui valimiskastid avati, olid need suuremõõtmelisi valimissedeleid triiki täis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Et teateid VVD edust tuli valimisjaoskondadest üle kogu Hollandi, jäädvustas "Aktuaalse kaamera" võttegrupp Haagis Mark Rutte võidukõne juba enne südaööd.

Amsterdamis rõõmustati omakorda selle üle, et Geert Wilders ei võitnud. "See on Hollandi ja Euroopa jaoks väga hea, et parempopulistid peatati siin. Me ei kaotanud Hollandis pead, see on hea," rääkis Jussef.

Peaminister Mark Rutte ei saa võidurõõmu aga pikalt nautida, sest valitsuse moodustamiseks on tõenäoliselt vaja nelja parteid. Amsterdami ülikooli politoloog André Krouwel ennustab, et koalitsioonikõnelused tulevad pikad ja keerulised.

"VVD räägib ilmselt kahe teise võitjaga - Kristlike Demokraatide ja parteiga D66. Aga ka neil on vaja kõigepealt ületada suur kultuurilõhe. D66 on väga avatud, euroopameelne partei, CDA ja VVD on lähemal Wildersile. Nii et kõigepealt peavad nad omavahel rääkima ja siis leidma neljanda sõbra. See ei saa olema lihtne," kommenteeris Krouwel.

Islamivastane Geert Wildersi Vabaduspartei jääb suurima opositsioonierakonnana Hollandi sisepoliitikat suunama, usuvad vaatlejad.

"Tema tõstatatud küsimustes on terake tõtt, aga me ei peaks muidugi liialdama. Ma ei nõustu Wildersiga. Ta ei paku lahendusi. Aga see tõsiasja, et pealiini poliitikud kuulavad üha rohkem ühiskonnagruppide arvamusi, peaksime võtma tõsiselt," rääkis Euroopa integratsiooni professor Groningeni ülikoolis Jan Van Der Harst.

Mark Rutte võidu kindlustamisel oli oma roll ka kahel suurriigi presidendil - Türgi presidendil Recep Tayyip Erdoğanil ja USA presidendil Donald Trumpil.

"Valijad on jälginud Trumpi ja näinud, millise segaduse ta on korraldanud. See töötas Wildersi vastu. Ja üle 86 protsendi Hollandi valijatest ütles, et me ei taha seda," sõnas Krouwel.

Tralla: Rutte partei on nihkunud paremale

Amsterdamis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla hinnangul on põhjused, miks Wilders valimisi ei võitnud, ilmselt seotud nii tema enda kampaaniaga kui ka väliste faktoritega.

"Üks asi, mille üle kurtsid mulle näiteks paljud Wildersi kodulinna Venlo elanikud, oli see, et Wilders ei ilmunud välja valimisdebattidele ja osales ainult ühel suuremal debatil koos Mark Ruttega. Teine teema on diplomaatilne vaidlus Türgiga, kus Rutte sai ennast näidata riigimehena ja kuuldavasti - vähemalt küsitluste järgi - teenis sellega ka Wildersi toetajate seas suure populaarsuse. Muidugi kõik see, mis toimub USA-s Donald Trumpiga, kellel on olnud mitte kõige rahulikum presidentuuri algus, mis toonud palju rahvusvahelist kriitikat, mida ka Euroopas ja Hollandis väga positiivsena ei nähta," rääkis Tralla.

"Küsimus on ka konkureerivate parteide, eriti Rutte partei tugevas nihkumises paremale, kus tegelikult immigratsioonivastaseid sõnumeid üsna sagedasti kostma hakkas. Nii et tundub, et Hollandi kogu poliitiline spekter on nihkumas laiali, tsentrisse on tekkinud teatav tühmik, mille täitmine koalitsioonikõnelustel saab olema keeruline," lisas ta.

Seoses tänavuste Saksamaa ja Prantsusmaa valimistega arvatakse Tralla sõnul, et Rutte võit võib sisendada julgust näiteks Emmanuel Macronile, kes läheb Prantsusmaal tõenäoliselt teises voorus Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga.