Ministeeriumi hinnangul pole Keila haigla tegevus ohus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Keila haigla Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on väidetavalt rahalistes raskustes oleva Keila hooldushaigla väljavaated majanduslikult toime tulla head.

"Esitatud finantsanalüüsi kohaselt oli projekti kumuleeruv rahavoog iga-aastaselt positiivne ja projekt selle järgi jätkusuutlik. Ka kogu haigla kohta esitatud kasumiaruande ja bilansi prognoosid, mis tänaseks on osutunud ebarealistlikeks, näitasid, et haigla tervikuna on jätkusuutlik," seisab töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski vastuses riigikogu liikme Liina Kersna arupärimisele.

Sotsiaalministeeriumi hinnangu kohaselt oli finantsanalüüsis üksikuid metoodilisi puudujääke, kuid üldiselt vastas see nõuetele. Kokkuvõttes hinnati kogu esitatud tasuvus- ja teostatavusanalüüs nõuetele vastavaks.

Sotsiaalministeerium lisas, et ühtlasi on analüüsis vaadeldud erinevaid riske, sealhulgas hinnati keskmise tõenäosusega ja tugeva mõjuga riskiks seda, et haigekassa ei taga loodavale hooldusravi võimekusele vastavat hooldusraviteenuse lepingut.

"Maandava meetmena on toodud, et teenuse pakkumist jätkatakse olemasolevates mahtudes, keskendutakse suuremas mahus tasulistele teenustele," seisab arupärimise vastuses.

Keila hooldushaigla tegevjuhi Anders Tsahkna ütles veebruaris ETV saatele "Pealtnägija", et kui riik oma lubadusi ei täida, on Eesti suurim hooldushaigla pankrotist loetud kuude kaugusel.

Ossinovski kinnitatud arupärimise vastuses seisab, et Keila haigla hoone B korpuses baseeruma hakkava hooldushaigla ja hoolekande teenuste kasutajatena nähakse kogu Harjumaad, sealhulgas Tallinna linna. "Maakondliku arengukava kohaselt ei kata Tallinnas asuvad haiglad ka edaspidi tallinlaste vajadusi hooldusravi- ja hoolekandeteenuste järele."

Ministeerium selgitas, et projektiga saavutatakse hooldusravikohtade arvu kasv 60-lt 200-le. Lisanduvad kohad rahastatakse osaliselt haigekassa poolt, perspektiivis osaliselt muudest allikatest nagu patsiendid ise ja kohalik omavalitsus.

"Kui haigla pidaja on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, on pankrotiseaduse kohaselt tegu pankrotiga. Loodame omalt poolt, et antud haigla pidaja suudab pädeva juhtimise abil leida olukorrast väljapääsu ning suutmatus on siiski ajutine," on sotsiaalministeerium seisukohal.

"Olukorra lahendamiseks tuleks haigla pidajal tegeleda realiseerunud riskide juhtimisega ning rakendada varasemalt riskianalüüsis planeeritud maandavaid meetmeid."

Keila haigla ostis Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt (PERH) 2011. kevadel firma PJV Hooldus, mis sai Euroopa Regionaalarengu Fondilt 3,9 miljonit eurot toetust.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: