ETV saade "Pealtnägija" uuris, kas see on skandaalse ärimehe jultunud väljapressimiskatse või näide poliitikute sõnamurdmisest.

On vähe teada fakt, et 1980. aastate lõpus algselt Nõukogude armee vajaduste jaoks rajatud Keila haigla oli Eestis suuruselt kolmas, mahutades kuni 500 voodikohta. Paraku sai just suurest ja iganenud majast kirstunael ning 2000. aastatel tabas seda üks restruktureerimis- ja koondamislaine teise järel, kuni sinna jäi lõpuks Põhja-Eesti Regionaalhaigla järel- ja hooldusravi kliinik.

Rangelt võttes poleks tohtinud sedagi olla, sest päästeameti ettekirjutuse põhjal oli tegu tuleohtliku hoonega. Nagu sellest vähe, paljastasid "Pealtnägija" järjestikused lood 2011. kevadel eakate patsientide väärkohtlemise ja süsteemsed probleemid, mille tõttu PERH vabandas ja osakonna juht pani ameti maha.

PERH püüdis Keila kolossist aastaid vabaneda ja just siin tuli mängu Anders Tsahkna, kes esindas firmat PJV Hooldus.

PJV, mille nimi viitab Pärnu-Jaagupile ja Vändrale, kus algselt tegutseti, tuli jõuliselt pealinna tervishoiuteenuse turule ja oli juba soetanud Hiiu haigla.

2011. kevadel ostiski PJV ka Keila kompleksi. Sisuliselt saadi PERHi käest valmis projekt, kuhu riik oli määranud ka eurotoetuse, mille järgi pidi Keilasse tulema 350-kohaline hooldushaigla, kus on 200 õendus- ja 150 hooldusravi kohta.
Ehkki töö algas pisut varem, siis mais 2016 toimus pidulik lindilõikamine ja Tsahkna andis intervjuusid, kus rääkis, kuidas Keilas hakatakse hooldama ning ravima mitte ainult eestlasi, vaid tulevikus ka välismaalasi.

Ent vähem kui aasta hiljem on toon täiesti muutunud. Tsahkna näitab moodsaid palateid, millest ligi pool on tühjad.

200 voodikohast oli loo ülesfilmimise ajal täidetud 110. Tsahkna hinnangul oleks haigla normaalseks toimimiseks vaja, et täituvus oleks 85 protsendi ringis.

Probleem puudutab konkreetselt just õendusabi. Kui 150 n-ö tavalist hooldekodu kohta on täis ja isegi järjekord ukse taga, siis 200 keerulisemat ja kallimat õendusabi voodit on pooltühjad.

Keila hooldushaigla finantsplaan, mis sisaldas 3,9 miljonit eurotoetust ja nägi ette 200 õendusabi kohta, töötati välja juba PERHi poolt ja kiideti põhimõtteliselt heaks 2009. aastal ehk enne, kui PJV üldse mängu tuli. Selle sai erafirma Tsahkna sõnul ostu kaasavaraks.

Finantsplaani, mis omakorda n-ö juhib seda finantsmajanduslikku olukorda haiglas, on kinnitanud neli ministrit, samuti valitsus.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et 85-protsendiline täituvus ei olnud mingi lubadus.

Nii ministeerium kui haigekassa rõhutavad, et ehkki Keila on mõne mõõdupuu järgi suurim, on ta siiski vaid üks 20 hooldushaiglast, kes sama projekti raames Euroopa toetust said ja keda tuleb kohelda võrdselt.

Nende sõnul polnud üheski dokumendis selgelt ja siduvalt, et Keilalt tellitakse 85% nende õendusabi kohtadest.

Juba ostutehingu ja eurotoetuse määramise ajal süüdistasid konkurendid riiki Tsahkna kummalises soosimises ning viitasid tema Reformierakonna taustale.

Hiiu ja Villa Benita läksid isegi Haigekassa vastu kohtusse, et viimane soosib põhjendamatult Keilat ja tellib sealt liiga palju teenust, aga on siiani kaotanud. Haigekassa pakub käesolevaks aastaks Keilale 1,7 miljoni eurost tellimust, aga maht peaks olema Tsahkna sõnul olema 3,5 miljonit.

Tsahkna sõnul mõistab ta, et riigil on raha vähe. "Aga teeme mingi graafiku, teeme mingisuguse perspektiivi, teeme mingisuguse tunneli lõpus valguse, mitte nii, et paneme pillid kotti ja ütleme – kõik see viis aastat tööd on olnud mõttetu."

Eurotoetuse kõrval panid erainvestorid kompleksi tervelt 5,2 miljonit eurot. Omaette ooper ongi PJV omandisuhted. Ehkki levib spekulatsioone variosanikest, siis Tsahkna sõnul on PJV sisulised omanikud Astlanda Ehitusega seotud Kaupo Kolsar ning tema ise.

Kõik see on vormistatud läbi mitmete firmade kihi ja näiteks Anders Tsahkna osalus üldse läbi tema õe. Nagu sellest vähe, tekkis tüli, kus Tsahkna süüdistab mõningaid PJV ekstöötajaid, et nad petsid välja firma Hiiul asuva osakonna. Selle ümber käib mitu kohtuvaidlust ja ka kriminaalasi, kus paradoksaalselt on süüpingis korraga nii Tsahkna ise kui inimesed, keda ta kaaperdamises süüdistab. See kõik on ülisegane, aga paneb selgelt oma pitseri.

Paratamatult tekib mulje, et tegu on ka suhtlusprobleemiga. Jaanuari lõpus saatis Tsahnka appikarje-kirja minister Jevgeni Ossinovskile ja asekantsler Maris Jessele, aga pole vastust saanud. Ka selle loo jaoks ei soovinud minister ise kommentaari anda.

PJV-l on lühikese ajaga tekkinud ligi 600 000-eurone maksuvõlg ja inimesi otsast juba koondatakse. Lisaks tegutseb suures kompleksis perearstikeskus, apteek ja valla sotsiaalteenused. Kui hooldushaigla põhja läheb, ähvardab kõiki Tsahkna sõnul sulgemine.

Üles jääks aga ikkagi küsimus, mis saaks pankroti puhul eurotoetusest. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul vastutab lõpuks ikkagi PJV ise.

Paluste, kes ise omal ajal osales samade eurotoetuste määramises, pakub siiski päästeventiili – tema sõnul võib teenust muuta ilma, et eurotoetus läängi alla satuks. "Me anname loa neid teenuseid omavahel kombineerides sellele läheneda paindlikumalt."

Küsimusele, kas see võiks siis tähendada näiteks 100 õenduskohta ja ülejäänud 250 oleks üldhooldus, vastas Paluste, et ei soovi mingeid numbreid välja pakkuda. Anders Tsahkna ütles, et tema seda juttu ei usu.