Hääletavad valivad, kas muuta Türgi parlamentaarsest vabariigist presidentaalseks riigiks, suurendades president Recep Tayyip Erdoğani volitusi, vahendas Reuters.

Hääletada saab umbes kolm miljonit väljaspool Türgit elavat inimest, neist ligi pooled elavad Saksamaal.

Mitmes Euroopa riigis aga keelati Türgi poliitikutel referendumi poolt kampaaniat teha. See tõi kaasa tüli Türgi ja nende riikide vahel, mille käigus Erdoğan süüdistas, et Hollandi ja Saksa võimud käituvad kui natsid.

Šveitsis korraldati pühapäeval Bernis meeleavaldus referendumil "ei" hääle andmise poolt. Sellel osales tuhandeid inimesi, nende hulgas kurde.

Türgi välisministeerium kutsus seetõttu välja Šveitsi diplomaadid Ankaras. Ministeeriumi teatel korraldas protesti Kurdistani Töölispartei (PKK), mida Türgi, Euroopa Liit ja USA nimetavad terroristlikuks rühmituseks, kuid Šveits seda ei tee.

Kaks päeva varem teatasid Šveitsi võimud, et uurivad väiteid, et nende Šveitsis elavate Türgi kodanike järele luuratakse, kes on olnud kriitilised Türgi valitsuse suhtes.

Vaatamata riikidevahelistele pingetele algas esmaspäeval hääletus Türgis lennujaamades ja piiriväravates, samuti Türgi diplomaatilistes esindustes Saksamaal, Austrias, Belgias, Prantsusmaa, Šveitsis ja Taanis.

Teistes riikides algab hääletus hiljem. Kokku saavad Türgi kodanikud anda oma hääle 120 esinduses 57 riigis.

Hääletamine väljaspool Türgit lõpeb 9. aprillil. Referendumi peamine päev on 16. aprill, mil hääletus toimub Türgis.