NB! Blogiülevaade on nähtav allpool.

Presidendi volituste laiendamise üle pühapäeval peetud Türgi põhiseadusreferendumil kogus "jah"-leer 51,3 protsenti häältest, selgus valimisametnike edastatud peaaegu lõplikest tulemustest.

"Ei"-leer sai 48,7 protsenti häältest, teatas uudisteagentuur Anadolu, kui loetud oli 99 protsenti sedelitest.

"Jah"-leeri võit tähendab seda, et president Recep Tayyip Erdoğan saaks teoreetiliselt valitseda veel kaks ametiaega, kuni aastani 2029.

Enam kui 55,3 miljonil türklasel oli võimalus hääletada referendumil, mis annaks Erdoğanile rohkem võimu kui ühelgi teisel Türgi liidril pärast riigi asutajat Kemal Atatürki ja tema mantlipärijat Ismet Inonut.

Uus valitsemissüsteem, mis näeb ette ka peaministri ametikoha kaotamise, jõustuks pärast 2019. aasta novembris peetavaid valimisi.

Peamised opositsiooniparteid on lubanud referendumitulemused vaidlustada.

Rahvahääletus toimus karmide turvanõuete tingimustes. Ainuüksi Istanbuli tänavail valvas korda üle 33 500 politseiniku.

Opositsioon kahtleb referendumi legitiimsuses ja nõuab häälte üle lugemist

Opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei (CHP) asejuht Erdal Aksunger kritiseeris teravalt valimiskomisjoni viimase hetke otsust tunnistada kehtivateks ka need valimissedelid, millel pole ametlikku templit, vahendas Reuters.

Lisaks juhtis ta oma avalduses tähelepanu ka muudele rikkumistele ning nentis, et sellised valitsusparteid ja president Erdogani soosivad sammud seavad referendumi legitiimsuse tõsise kahtluse alla.

Valimiskomisjon (YSK) teatas mõni tund enne valimisjaoskondade sulgemist, et kehtivaks loetakse kõik komisjoni ametnike templita valimissedelid, mille puhul pole tõestatud, et tegu on võltsinguga.

Komisjoni veebiküljele postitatud avalduse kohaselt on inimesed kaevanud selle üle, et valijatele on antud ilma pitsatita ümbrikke.

Pühapäeval kogunenud valimiskomisjon otsustas, et "pitsatita ja ümbrikuta hääletussedelid loetakse kehtivaks, kui ei leia tõestust, et need toodi sisse väljastpoolt".

CHP teine asejuht Bulent Tezcan nentis, et valimiskomisjon on oma ülesannete täimisel läbi kukkunud ning sisuliselt on antud luba võltsimisteks. Kriitilised olid ka parempoolse Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) teisitimõtlejad, kes nimetasid otsust skandaalseks.

Hiljem nõudis CHP, et kuni 60 protsenti häältest uuesti üle loetaks, sest referendumil on sooritatud valitsuse huvides "ebaseduslikke tegusid".

Kavatsusest vaidlustada kaks kolmandikku referendumil antud häältest teatas ka kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP).

HDP hinnangul ei saa referendumi tulemust kehtivaks lugeda seni, kuni saab lõpliku lahenduse valimiskomisjonile esitatud kaebus.

"Referendumi tulemus on selge märk, et ühiskondlikku leppeni ei jõutud. Meie erakonna kaasesimehed on vangistatud, referendum viidi läbi erakorralise seisukorra ajal ning rõhumismeetmed seavad kahtluse alla rahvahääletuse legitiimsuse," nentis HDP pressiesindaja Osman Baydemir.

Erdogan: türklased langetasid "ajaloolise otsuse"

Türklased langetasid "ajaloolise otsuse", ütles president Recep Tayyip Erdogan, kuulutades pühapäeval võitu tema volitusi laiendaval põhiseadusreferendumil.

"Täna langetas Türgi ajaloolise otsuse," ütles Erdogan ajakirjanikele Huberi palees, mis on tema ametlik residents Istanbulis.

"Koos rahvaga oleme täide viinud kõige tähtsama reformi meie ajaloos," lisas ta.

President tänas kõiki inimesi, kes pühapäeval rahvahääletusest osa võtsid.

"16. aprill oli võit kõigile, kes ütlesid jah või ei, kõigile 80 miljonile inimesele, kogu 780 000 ruutkilomeetri suurusele Türgile," ütles ta.

Erdogan kutsus välisriike austama referendumi tulemusi.

"Me soovime, et teised riigid ja institutsioonid näitaksid üles austust rahva otsuse suhtes," ütles ta.

Erdogani sõnul võttis pühapäevasest referendumist osa 86 protsenti valijaskonnast.

Erdogan ei välista referendumit surmanuhtluse taastamise üle

Erdogan lisas, et ta võib korraldada rahvahääletuse surmanuhtluse taastamise üle.

"Kui (parlamendi seadus) jõuab minu ette, kiidan ma selle heaks. Kuid kui sellele ei ole toetust (parlamendiopositsioonilt), siis mida me teeme? Siis võime korraldada referendumi selle üle," ütles Erdogan televisioonis edastatud kõnes, viidates surmanuhtlusele.

Tema poolehoidjad avaldasid skandeerides toetust surmanuhtluse taastamisele. 

CANLI | Cumhurbaşkanı Erdoğan halka hitap ediyor https://t.co/e17huL7wZJ

— TRT HABER (@trthaber) April 16, 2017

Türgi peaminister kuulutas "Jah"-leeri võitu referendumil

Türgi peaminister Binali Yıldırım kuulutas pühapäeval "Jah"-leeri võitu põhiseadusreferendumil presidendi volituste laiendamise üle.

Valitsusjuhi sõnul avas riik "uue lehekülje" oma demokraatias.

Yıldırım ütles, et "presidentaalne süsteem on mitteametlike tulemuste kohaselt saanud kinnituse "jah" häältega".

"See on otsus, mille langetas rahvas. Meie demokraatlikus ajaloos on avatud uus lehekülg," lisas ta, esinedes Ankaras Õigluse ja Arengu Partei (AKP) peakorteri rõdult poolehoidjatele.

Türgi välisminister süüdistas välisriike referendumi mõjutamises

Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu süüdistas pühapäeval välisriike põhiseadusreferendumi mõjutamises, vahendas BNS.

Cavusoglu andis oma hääle Antalya provintsis.

Mõned "välismaalt üritasid öelda, mida Türgi riik peaks tegema. Nad valisid pooli, kuid täna otsustab meie riik", sõnas ta.

Minister konkreetseid riike ei maininud, kuid referendumi kampaania ajal läks Ankara tülli paari Euroopa riigiga, iseäranis Saksamaa ning Hollandiga, kes ei lubanud Türgi ministritel osaleda kihutuskoosolekutel presidendivolituste suurendamise poolt.

Märtsis keelas Holland Cavusoglu lennukil riigis maanduda, takistades ministril kohtuda kohaliku Türgi kogukonnaga. Türgi teatas seejärel sanktsioonide kehtestamisest Hollandi vastu ning poliitiliste kõneluste peatamisest.

Erdogan: referendumil hääletatakse Türgi tuleviku üle

Pühapäeval Türgis toimuval referendumil presidendi volituste suurendamise üle hääletatakse Türgi tuleviku üle, ütles president Recep Tayyip Erdogan varem.

"Me oleme varem mõningaid referendume läbi viinud, kuid sellel rahvahääletusel valitakse muutuse ning ülemineku üle uuele administratiivsele süsteemile," ütles president.

Erdogan andis oma hääle Istanbulis.

"Esiteks pole tänane referendum mingi tavaline hääletus," sõnas ta.

"Ma usun, et meie rahvas, kui Jumal seda lubab, otsustab palju kiirema arengu kasuks," lisas ta.

"See on sellepärast, et me peame langetama ebatavalise otsuse, saavutamaks moodsate tsivilisatsioonide taseme, mida kujutas ette kangelane Mustafa Kemal," sõnas president, viidates moodsa Türgi asutajale Mustafa Kemal Atatürgile. 

Türgis hukkus referendumi ajal puhkenud vägivallas kaks inimest

Türgis hukkus referendumi ajal valimisjaoskonna juures puhkenud vägivallas kaks inimest, teatas uudisteagentuur Anadolu pühapäeval.

Diyarbakiri provintsis kooli juures toimunud intsidendis puhkes kaklus kahe perekonna vahel.

Üks isik viibib vigastustega haiglas, kaks inimest on seoses intsidendiga kinni peetud.

Valijatel tuli otsustada kokku 18 muudatuse üle

Näiteks saaks põhiseaduse muutmise korral Türgist täielikult presidentaalse süsteemiga vabariik, kus täitevvõimu keskmeks on president ning peaministri ametikoht kaotatakse. President võib olla ka erakonna liige. President saab valitseda kaks ametiaega järjest, kuid kui parlament kutsub teise ametiaja ajal esile ennetähtaegsed valimised, saab president uuesti kandideerida.

Samuti oleks parlamendis 600 saadikukohta senise 550 asemel. Lisaks puudutavad muudatused ka kohtute ja prokuratuuri tööd, ehk president saaks nende institutsioonide üle senisest oluliselt suurema võimu.

Parlamendisaadiku ametiaega pikendatakse viie aastani senise nelja asemel ning parlamendivalimised hakkavad edaspidi toimuma iga viie aasta järel ning samal päeval kui presidendivalimised.

Türgi võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) väitel on muudatused vajalikud riigi stabiilsuse säilitamiseks ning teevad lõpu aastakümneid probleemiks olnud ebakindlate koalitsioonivalitsuste süsteemile.

Kriitikute hinnangul aga tähendaksid muudatused, et president saab enda kätte liiga palju võimu, parlament muudetakse nn kummitempliks ja võimude lahususe printsiip pole enam tagatud. Referendumi "jah" tähendab sisuliselt seda, et president Recep Tayyip Erdogan saaks olla võimul 2029. aastani.

Parlament on AKP ja rahvuslaste MHP häältega põhiseaduse muutmise heaks kiitnud. Vastased on kurtnud, et Ei-kampaania ei saa riigi meedias ja avalikkuses sõna ning seega on võimalused äärmiselt ebavõrdsed.

Märkimisväärne on ka see, et referendum toimus ajal, mil riigis kestab endiselt riigipöördekatse järel kehtestatud erakorraline olukord. Rahvahääletus toimub seega kõrgendatud turvameetmete tingimustes.

Sellest hoolimata näitasid mitmed referendumi eel tehtud arvamusuuringud, et põhiseaduse muutmise heaks kiitmine ei pruugi olla kindel ning tulemus võib kujuneda vägagi tasavägiseks.

OTSEBLOGI: