Aruanne soovitab Eestile punktisüsteemil põhinevat töörännet

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti võiks hakata rändepoliitikas võrdselt arvestama nii tööturuvajadust kui ka saabujate lõimumisvõimekust ning viia sisse punktisüsteemil põhineva töörände. Soodustada tuleks ka õpirännet, soovitab Eesti inimarengu aruanne.

Tallinnas KUMU-s peetakse täna Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsi, kus seekord on teemaks rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele. Teema tõukub uuest Eesti inimarengu aruandest, mis on seekord pühendatud Eestile rändeajastul, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru ütles, et Eestist ollakse harjunud rääkima kui väljaränderiigist, aga see olukord on muutumas.

Endiselt lahkuvad Eestist äärealadel elavad ja madalamapalgalised inimesed, kuid heaolu kiire kasv viimase 25 aasta jooksul on järjest enam hakanud inimesi ka Eestisse tooma.

"Praegu ongi need saabujate ja lahkujate arvud enam-vähem tasakaalus. On väikene sisserändajate ülekaal. On toimumas rände pööre, kus Eestist kui väljaränderiigist on saamas üha enam sisseränderiik," rääkis Tammaru.

Ligi poole sisserändest moodustab tagasiränne. Eesti rändepoliitika on siiani hästi töötanud: meil on kindel rändekvoot ja tööandjad on pidanud maksma saabujatele kõrgemat palka, mis tähendab, et tulijad on olnud kõrgelt haritud spetsialistid. Seega paljud probleemid, mida kogetakse Põhjamaades ja mujal Euroopas, ei ole meid puudutanud.

"Tööturu poliitika pigem sihib seda, et saabuksid kõrgemapalgalised. Tegelikult on saabujate seas olnud Põhjamaades ikkagi madalapalgalised. Me näeme pikaajalist mõju Euroopas ja Põhjamaades, kus madalapalgalised inimesed on ka eluasemeturul natuke raskemas seisus, mis tähendab, et nad on koondunud linna teatud piirkondadesse. Kuna koolid on linnades piirkonnapõhised, siis lapsed koonduvad ühtedesse koolidesse, ehk on tekkinud selline segregatsiooni nõiaring," rääkis Tammaru.

Et selliseid trende meil vältida, pakutakse aruandes välja, et Eesti võiks hakata rändepoliitikas võrdselt arvestama nii tööturuvajadust kui ka saabujate lõimumisvõimekust ning viia sisse punktisüsteemil põhineva töörände.

"Hinnata inimesi sel alusel, kui hästi nad võiksid lõimuda. Alates nende haridusest, keeleoskusest saavad inimesed punkte," sõnas ta.

Näiteks kasutatakse taolist süsteemi Austraalias ja Kanadas. Kanada immigratsiooniameti kodulehel on suisa kalkulaator, kus igaüks saab sisestada oma andmed ja vaadata, kas talle antaks elamisluba.

Ka õpirännet Eestisse tuleks soodustada, sest see suurendab lõimumisvõimekust.

Süsteem ei puudutaks pagulasi, vaid tavalisi sisserändajaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: