Külli Taro: manipulatsiooni vastu saab vaid tarkusega ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti kampaaniameistritel pole tõenäoliselt kasutada Brexiti ja Donald Trumpi eduni viinud kõrgetasemelisi manipuleerimismeetodeid. Vaatamata sellele näeme lähenevate kohalike valimiste debattides kindlasti info valikulist jagamist, arvamuste ja faktide segiajamist ning uuringutulemuste kallutatud kasutamist. Pahelised kommunikatsioonistrateegiad saab aga läbi kukutada vaid tark valija, tõdeb Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Täna algab Tartu Ülikooli eestvedamisel 24-tunnine tõepõhjahäkaton. Häkatonil kogunevad ööpäevaks ühte füüsilisse ruumi IT-eksperdid, andmeanalüütikud, disainerid, ajakirjanikud, teadlased ja lihtsalt aktiivsed kodanikud. Eesmärk on intensiivse meeskonnatöö tulemusel pakkuda ajakirjandusele vahendeid nn tõejärgse ajastu hädadega toime tulekuks.

Oodatakse, et valmivad näiteks faktikontrolli ja visualiseerimise lahendused, mis aitaks andmeid ja uuringuid ajakirjanduslikus sisuloomes paremini ära kasutada. 

Eesti Sotsioloogide Liit avaldas sel nädalal pöördumise, kus hoiatati, et sotsioloogiliste uuringute pähe esitletakse vahel kallutatud, avalikkust eksitavad andmeid ja järeldusi. See võib juhtuda nii oskamatuse kui ka teadliku manipulatsiooni tõttu. Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar kirjutas Postimehes andmeajastu müüdist. Et igasugu andmed ei ole veel kaugeltki tõde. Ja tähtsamaks kui kunagi varem on muutunud oskus teha vahet näilisel ja tegelikul informatsioonil.

Tõejärgsest ajastust ning ülikooli rollist selles räägiti samuti äsja lõppenud Tartu ülikooli rektorivalimiste debattides, sest Brexit ja Trumpi võit olid ülemaailmselt tõsised häirekellad. Avaliku arvamusega manipuleerimisest ja teabe usaldusväärsuse probleemidest informatsiooniajastul kõneletakse üha tihedamini.

Euroopa riikides on peagi ees olulised valimised. Valimistulemuste mõjutamisest on saanud suur rahvusvaheline äri. Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumis- ning Donald Trumpi toetuskampaaniat ei tehtud üksnes lihtlabase info manipuleerimisega. Häkkimine ja libauudised on rohkem Moskva käekiri, sellised Brexiti ja Trumpi kampaaniaga seotud ettevõtted nagu AggregateIQ ja Cambridge Analytica tegelevad aga igati legaalse psühholoogilise rätsepatööga ja nende teenused maksavad miljoneid.

Kasutusel on teadusharust nimega psühhomeetria välja kasvanud väga peenekoelised sihtgrupi profileerimise meetodid ja peamiselt sotsiaalvõrgustikest pärinevate suurandmete keeruline modelleerimine. Ajad, kus kogu valijaskonnale esitleti sama sõnumit, on möödas. Nüüd toimub väga täpselt sihtgrupile suunatud valikuline kampaania. 

Näiteks kui sa kuulud Facebookis gruppi „Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset“, räägitakse sulle sallivusest ja inimõigustest. Aga grupi „Kaitskem üheskoos perekonda“ liikmetele suunatud kampaanias mõistetakse hukka homoideoloogiline propaganda ning perekonna ja abielu tähenduse moonutamine. Ja loomulikult esitatakse vastuolulisi sõnumeid erinevatele sihtgruppidele sama kampaania käigus, sest ühine inforuum, kus lubaduste vastuolu välja võiks tulla, tõenäoliselt puudub.

Inimeste profileerimine toimub tegelikult veelgi keerulisemal tasandil. Näiteks psühhomeetrilised analüüsid näitavad, et kui sa oled mees ja sulle meeldib kosmeetikabränd MAC, tuleb sulle suunata tõenäoliselt esimese grupi, st sallivuse sõnumeid. Kui sulle meeldib aga ansambel Wu-Tang Clan, siis teise, traditsioone austava sihtgrupi kampaaniat.

(Kuri)kuulus Cambridge Analytica ei ole otseselt seotud Cambridge’i ülikooliga. Küll aga kasutatakse Cambridge’i ülikoolis töötanud psühholoog Michal Kosinski arendatud meetodit, mis võimaldab inimese eelistusi analüüsida minutite jooksul, kasutades tema Facebooki profiili. Kuri sai karja nii, et Kosinski kaastöötaja Aleksandr Kogan teenis ettevõtet nimega Strategic Communication Laboratories (SCL), millest Cambridge Analytica välja kasvas.

Kosinski ise töötab täna Stanfordi ülikoolis ja hoiatab oma meetodi poliitilistel eesmärkidel kasutamise pahupoole eest. Aleksandr Kogan aga muutis hiljuti nime ja esitleb end nüüd dr Spectrena*. Irooniline, kas pole. 

Teadussaavutused on ennegi pahatahtlikesse kätesse sattudes palju kurja teinud. Kuid erinevalt näiteks tuumapommist on informatsiooniga manipuleerimist võimalik igaühel kahjudeta vältida. Parim rohi on haridus, huvi kontrollitud faktide vastu, oskus ja soov näha tervikut. Seega on lõppeval nädalal tähelepanu keskmes olnud Tartu ülikoolil, aga ka teistel haridus- ja teadusasutustel ning ajakirjandusel demokraatia toimimises ülitähtis roll.

Eesti kampaaniameistritel kirjeldatud kõrgetasemelisi meetodeid tõenäoliselt kasutada pole. Vaatamata sellele näeme lähenevate kohalike valimiste debattides kindlasti info valikulist jagamist, arvamuste ja faktide segiajamist ning uuringutulemuste kallutatud kasutamist. Targal valijal on aga võimalik pahelised kommunikatsioonistrateegiad läbi kukutada.

 

* SPECTRE on kriminaalne organisatsioon paljudes Ian Flemingi James Bondi raamatutes ja nende põhjal tehtud filmides. SPECTRE-i eesmärk on maailma valitsemine. SPECTRE on lühend nimest the SPecial Executive for Counterintelligence, Terrorism, Revenge and Extortion. (Allikas: Vikipeedia)

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: