Indrek Kiisler: Michal ei mõju korruptsioonist rääkides usutavalt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reformierakond valib sel kuul Tallinna linnapea kandidaadi, ilmselt saab selleks Kristen Michal. Indrek Kiisler räägib oma kommentaaris sellest valikust lähemalt.

Ühel 2012. aasta palaval suvepäeval seisin reporterina keskkriminaalpolitsei väravate taga. Terve parv ajakirjanikke ootas Kristen Michali ja Kalev Lillo lahkumist majast, kus nad olid juba mitu tundi tunnistusi andnud. „Päevakaja“ alguseks lahkusin vahipostilt. Hiljem selgus, et tunnistuste andmine venis peaaegu südaööni.

Need olid Reformierakonnale rasked päevad, sest partei mainet laastas niinimetatud kilekotiskandaal. See skandaal sumbus eimillessegi.

Miks ma seda räägin?

Kohalike valimiste üks põhiküsimus peaks olema Tallinnas linnavalitsuse tegevuse läbipaistvus, et mitte öelda korruptsioon. Ja selles kontekstis on raske tõsiselt võtta linnapeakandidaati, kel vaid mõned aastat tagasi tuli tumendatud klaasidega autoga ülekuulamistel käia.

Mida erakond siis sellises olukorras ette võtab? Tuleb otsida teema, mis kütab kirgi ja võimaldab polariseerumist. Suurepäraselt saab ära kasutada olukorda, kus pool pealinna elanikest räägivad emakeelena vene keelt. Ja juba tuligi Reformierakonnalt ettepanek alustada lasteaedade eestistamisega.

See on kindlasti oluline teema, kuid kas Tallinna arengu seisukohalt kõige olulisem teema? Ma kahtlen selles sügavalt.

Muidugi rõõmustab Michali valimise üle EKRE, kes uustulnukana saab ainsana jõuliselt rõhuda linnavalitsemise ausamaks muutmisele ja loomulikult etnilisele kaardile. Rahvuste teineteise vastu mängimine rõõmustab omakorda ka Keskerakonda, kes mängib samuti inimeste rahvuslike emotsioonidega, kinnitades venekeelsetele valijatele, et Keskerakond on nende ainus huvide kaitsja ja EKRE on tulekul.

IRL ja sotsiaaldemokraadid on Tallinnas aga olukorras, kus kardetakse valimiskünnise alla jäämist, see aga peletab nimekirjadest värskust ja nende kandideerijad ise ka ei usu, et edu oleks võimalik.

Tallinna linnavalitsuse kabinette ja koridore oleks kindlasti vaja tuulutada. Mitte et võimul oleks vale erakond, vaid Keskerakond on olnud ainuvõimul liiga kaua. Kuid näib, et aknad ja uksed jäävad suletuks ka järgnevaks neljaks aastaks.

Keskerakonda ei kõiguta miski, eriti kui üks peamine konkurent ei mõju korruptsiooni teemal rääkides usutavalt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: