Õppuse eesmärk oli harjutada ja hinnata, mil viisil ja kui kiiresti suudetakse võimaliku ohu korral moodustada nii mitmest ametkonnast koosnevad piirkondlikud kriisistaabid kui ka ülevabariigiline koordineerimiskeskus, ning mobiliseerida kogu PPA isikkoosseis, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kuna õppus toimus virtuaalselt, tuli igal üksikul PPA töötajal teatada oma vahetule juhile reaalne teenistuskohale jõudmise aeg, mis omakorda edastati piirkondlikku staapi.

"Sellises mahus isikkoosseisu kokkukutsumise õppusi, kus võtame ette sajaprotsendilise koosseisu kokkukutsumise, me varem teinud ei ole," ütles PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus.

"Politsei- ja piirivalveametil on erinevad ülesanded ressursimahukate ülesannete lahendamiseks. On see riigipiiri tugevdamise näitel, on need klassikalised merepäästesündmused, kus on vaja suurte katastroofide korral alarmeerida isikkoosseis selleks, et päästa merel inimelusid, on erinevad avaliku korra tagamise üritused. Arvestame sellega, et meil on ees Euroopa Liidu eesistumise periood, kus Eestil on väga vastutusrikas ülesanne tagada eesistumisperioodi läbiviimine Eesti Vabariigis. Selleks tahab politsei- ja piirivalveamet turvalisuse tagajana olla maksimaalselt ettevalmistunud," selgitas Magnus.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" jälgis õppuse käiku staabis

PPA töö on üles ehitatud nii, et hoolimata päevast või kellaajast on igal regioonil, igal prefektuuril 24 tundi ööpäevas valves operatiivjuht, kes vastutab mistahes suuremate sündmuste või juhtumite korral politseitöö eest selles piirkonnas. Lisaks on valves inimene, kelle vastutusala hõlmab kogu Eestit, nimetusega PPA vastutav.

Möödunud reedel oli vabariigi vastutav peadirektori asetäitja Priit Pärkna. Kell 20.05 sai kodus olnud Pärkna kõne PPA kriisireguleerimismeeskonna juhilt Marti Magnuselt.

"Me teostame sajaprotsendilise isikkoosseisu kokkukutsumise," teatas Magnus.

Pärkna sai aega kümme minutit ning pidi selle aja jooksul õppuse juhile andma esimese tagasiside edasiste tegevuste osas.

Inimestel tuli koguneda oma teenistuskohtadele, plaan nägi ette, et sel korral virtuaalselt.

"Seal on tabelid, mille oleme ammu ettevalmistanud. Sinna tõmmatakse riste, kes jõuab tunniga kohale, kes kahe tunniga, kolme tunniga, nelja tunniga," selgitas Magnus.

Õppusel tekkis aga ka segadust. "Nüüd tekkis palju segadust sellepärast, et sõnumist jäi kõrvale sõna "virtuaalne". Mitmed helistamised käivad, kas nüüd tuleb reaalselt koguneda või mitte," rääkis Magnus ja püüdis olukorda parandada.

PPA teavitab suurõppusest ka oma partnereid, teiste hulgas sai kõne Kaitseliidu ülem Meelis Kiili.

Staabi seinal olid mitmed plaanid ja dokumendid, muuhulgas kaart selle kohta, mis Eestis samal ajal päriselt toimus. Kõik reaalsed politseisündmused ja andmebaasid olid õppuse ajal juhtivkorrakaitsametnik Rone Grahe jälgimise all.

"Nii palju me jälgime seda asja, et kui nüüd mingid suured sündmused peaks peale tulema, siis me katkestame õppuse," teatas Magnus.

Priit Pärkna selgitas, et reaalne sündmus, mis niisugust mobilisatsiooni vajaks, oleks näiteks kümme aastat tagasi pronksiööl toimunu. Tema kinnitusel saadaks praegu olukorra tegelemisega paremini hakkama.

"Ma olen selles täiesti veendunud, sest tegelikult ka pronksiöö reaalsed sündmused on õpetanud meile väga palju. Me oleme nende aegade jooksul väga palju oma töökorraldust üle vaadanud," ütles Pärkna.

Tund enne südaööd loeti õppus politsei peamajas lõppenuks. Õppuse juht pani sellele hindeks tugeva nelja.

"Kõige peaasjalikum õppetund oli ennekõike kommunikatsiooni korraldus sellise mastaapse kokkukutsumise puhul, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis ülesannet täitma tullakse, kuhu tullakse ja mis on siis ikka see laiem eesmärk," ütles Marti Magnus.

Seda, kui kiiresti kogu PPA isikkoosseis kokku saadi, Magnus ei avaldanud. "Aga ma saan öelda seda, et me saame olla oma kolleegidele kindlad," lisas ta.

Vaata õppuse kulgu artiklile lisatud "Aktuaalse kaamera. Nädal" videost.