"Ma olen olnud 25 aastat poliitikas, 20 aastat omanud parlamendi mandaati, 12 aastat vabariigi valitsuse liikmena. See on väga pikk aeg. Ja selles hetkes, kui on neli kuud valimisteni, sa pead tegema otsuse, kas sa kandideerid või mitte. Mina kaalusin väga pikalt, väga tõsiselt seda, mis ma oma eluga tahan edasi teha, ja jõudsin järeldusele, et järgmistel valimistel ma ei kandideeri. Kuniks asjaolud selguvad, täidan ma rahvalt saadud mandaati parlamendis edasi," ütles staažikas reformierakondlane ERR-ile.

"Ma olen öelnud seda päris mitmel korral oma varasemas ajaloos, et ma ei vaheta erakonda," välistab Pevkur teistes värvides riigikokku kandideerimise. "Minu jaoks on jätkuvalt kõige olulisemad inimeste põhiõigused ja vabadused, liberaalne demokraatlik riigikorraldus."

Lahkumise põhjused on tema sõnul mitu asjaolu, alustades erakonna sisekliimast ja poliitilisest kultuurist laiemalt, lõpetades tervise ja isiklike ambitsioonidega.

"Ma julgen arvata, et ma oleksin olnud valitud ka uude parlamenti. See ei olnud nii-öelda küsimärk, kas ma pean lahkuma riigikogust selle pärast, et ma ei saa mandaati. Pigem oli ikkagi minu isiklik tunnetus, kus ma olen oma poliitilises elus jõudnud, kas ma soovin poliitikas veel olla, ja praegu oli otsus, et ma valin teise tee."

Tänavu septembris astus Pevkur tagasi kaitseministri kohalt seoses probleemidega kaitseväes ja relvahangetega. 49-aastane Pevkur, kes on olnud karjääri jooksul seitsmes valitsuses ja viie erineva valdkonna minister, kinnitab, et otsib väljundit erasektoris ja on avatud pakkumistele väljaspool Eestit.

"Ma ei sihi mingit konkreetset Eesti kaitsetööstuse ettevõtet, et panin kaitseministeeriumis ukse kinni ja järgmisel hetkel lähen Eesti kaitsetööstusettevõttesse, vaid siin peab jääma mingisugune ajaline puhver. Selles mõttes, jah, olen avatud, soovin olla hea maksumaksja pärast seda, kui minu poliitiline karjäär lõpeb."

ERR-i portaal kirjutas küsimärkidest Pevkuri poliitikas jätkamise ja riigikogu valimistel kandideerimise osas 29. oktoobril. Siis ei soovinud ta teemast rääkida ja lubas uudiseid nädala pärast. Reformierakonna peasekretär andis selles loos mõista, et vaidlus käib selle üle, millises ringkonnas saab Pevkur kandideerida.

Hanno Pevkur liitus Reformierakonnaga 15. juunil 2000. Ta on olnud viie riigikogu koosseisu liige ja mitmekordne minister (sotsiaalminister, justiitsminister, siseminister ja kaitseminister). Jaanuarist 2017 kuni aprillini 2018 oli ta Reformierakonna esimees.

Viimastel riigikogu valimistel kandideeris Pevkur Reformierakonna esinumbrina Lääne-Virumaal. Ta kogus 6567 häält. Kuigi ka absoluuthäälte arvult oli Pevkur kõrgel kaheksandal kohal, siis kui vaadata tulemust protsendina ringkonna häältest, oli Pevkur üleriigiliselt Kaja Kallase järel lausa teisel kohal. Edestades ka Mihhail Kõlvartit.

Pevkur astus kaitseministri ametist tagasi 2. septembril, võttes poliitilise vastutuse kaitseministeeriumi haldusalas (eeskätt RKIK-is) ilmnenud puuduste ja segaste tehingute eest. 

Varem on kandideerimisest loobumisest teatanud Reformierakonna poliitikutest näiteks Liina Kersna, Maris Lauri, Andres Sutt, Kristina Šmigun-Vähi.

Kirjas erakonnakaaslastele teatas Pevkur poliitikaga lõpparve tegemisest järgmiselt (ERR avaldab kirja täismahus)

Sǒbrad ja toetajad

Olen otsustanud 2027. aasta märtsis riigikogu valimistel mitte kandideerida ja suurest poliitikast taanduda.

25 aastat poliitikas, 20 aastat riigikogus ja ligi 12 aastat valitsuses on pikk aeg. Tunnen, et on aeg edasi liikuda.

Kaalusin seda otsust põhjalikult ja kinnitan, et mu taandumine ei ole seotud kaitsevaldkonnas toimuvaga, sest tean, et oleme riigina Eesti kaitsevõime arendamiseks ning Ukraina toetamiseks teinud meeletult palju. Tõsi, vahest ka riske võttes, aga poliitikas tuleb asju teha, mitte lihtsalt istuda. Mittekandideerimine on mu isiklik põhjalikult kaalutud otsus.

Mis edasi? Üle aastate ei ole mu kalender kuude kaupa ette täis ja see on päris hea tunne. Energiat jagub ja soovin tulevikus lüüa kaasa tegemistes, mis toetavad Eesti arengut nii kodumaal kui rahvusvaheliselt. Seniks jätkan parlamendis ja ka sport, eelkõige võrkpall, jääb mulle südamelähedaseks.

Tänan veelkord kõiki, kellega oleme nende aastate jooksul Eestit paremaks ja turvalisemaks paigaks ehitanud ja kes on mulle kaasa elanud. Eesti teenimine on olnud suur au.

Pikem intervjuu Hanno Pevkuriga on eetris täna õhtul "Pealtnägijas". Hiljem saab täispikka intervjuud lugeda ERR-i portaalist.