"AK. Nädal" uuris, kuidas Eesti ametnikud EL-i eesistumiseks valmistuvad ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Eesti eesistumise alguseni Euroopa Liidu nõukogus on jäänud 76 päeva. Põhiosa eesistumise raskusest langeb Eesti ametnikkonnale, kelle teadmised ja oskused proovile pannakse. "Aktuaalne Kaamera. Nädal" käis vaatamas, kuidas nad selleks valmistuvad.

Palju ministreid ja veel rohkem ametnikke nende ümber - nii näevad välja Euroopa Liidu nõukogu istungid, kus 28 riigi ministrid euroliidu ühist poliitikat teevad. Vähem nähtav ja seejuures mahukam on töö, mis istungitele eelneb. Tuhanded liikmesriikide ametnikud valmistavad sadades töögruppides ette sadu dokumente. Eesti eesistumise ajal juhivad seda tööd Eesti ametnikud.

Eesti eesistumise Brüsseli staap asub kesklinna väiksel tänaval, Rue Guimard'il. Eesti Euroopa Liidu esinduses töötab tavapäraselt 80 inimest, mõneks ajaks on siin koha leidnud ligi 200 ametniku.

Esimene prioriteet - avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa. Ehk teha võimalikuks ettevõtte saja minutiga asutamise ükskõik millises Euroopa Liidu riigis.

Esinemisoskus ja oskus läbi rääkida on üks valdkond, mida Eesti ametnikud on eesistumise eel lihvinud, lisaks on end paremaks treenitud Euroopa Liidu toimimise ja asjaajamise tundmises. Peab just eesistuja suutma vormistada otsuse, mis sobib Komisjonile ja europarlamendile ning millele annavad heakskiidu 28 liikmesriiki.

"See on selline pereinimestele sobiv ettevõtmine. Kõik need samad oskused, mis tulevad kasuks pere kantseldamisel, tulevad kasuks ka läbirääkimistel. Igasugused läbirääkimised on alati personaalsed. Sa pead rääkima teise inimesega, mitte tema instruktsiooniga, sa pead aru saama, mis on tema mure, sa pead tihtipeale alla neelama mõned emotsioonid, sa pead olema suuteline inimlikult vastu tulema, kui on vaja aidata, samas sa pead olema suuteline hoidma ka sellist selget joont, et kuskil on piirid, millest üle ei minda ja kuskil on tulem, mille suunas me kõik peame välja jõudma," rääkis Eesti eesistumise koordinaator Brüsselis Uku Särekanno.

Kuulu järgi ei ole suhtlemine eestlaste tugevaim külg.

"Tihti lõunariikide esindajad arvavad, et meie, põhjamaalased, oleme tõsised, kurjad, karmid, ebaviisakad, nemad on justkui soojemad, mõnusamad, konstruktiivsemad. Samas kui me vaatame seda lõuna stiili, siis tihti mitte midagi ära ei öelda, see on lihtsalt üks lõputu sõnade võngutamine. Ja see käibki asja juurde," kommenteeris koolitaja ja ERR-i endine korrespondent Brüsselis Indrek Treufeldt.

"Usun, et üks kõige paremaid eestlase jooni on see, et me suudame väga palju asju endale sisse võtta ilma, et me plahvataks ja läbirääkimistel pealtnäha emotsioonitus tuleb väga kasuks, teiselt poolt eestlased omavad head kuvandit, et me teeme asjad ära ja tihtipeale räägime vähem kui teeme," lisas Särekanno.

Eesistumiseks valmistudes on erinevatest koolitustest osa saanud kokku ligi 1300 inimest. Põhiosas on tegu riigiametnikega , kes Euroopa teemadega siianigi kokku puutunud, eesistumise ajaks on aga ka teistest asutustest abijõudu kutsutud. Kõik selleks, et meil oleks parim võimalik meeskond. Või oleks õiglasem öelda võistkond, sest väga paljus teevad Eesti eesistumise tööd naised.

Pikalt Brüsselis ametis olnud soomlanna Leena Brandt ütles, et imetleb seda, et Eesti suudab eesistumisega alustada plaanitust varem, ja usub, et Eesti saab hästi hakkama.

"Ma arvan, et läbirääkimised siin Brüsselis on eelkõige põhiliste läbirääkimisoskuste küsimus ja ma olen täiesti kindel, et eestlastel ei ole sellega mingeid probleeme. Peab olema palju informatsiooni Euroopa Liidu institutsioonidest ja liikmesriikidest, peab olema plaan A, plaan B ja plaan C ja võib-olla isegi rohkem. Aga see on tõesti küsimus esmastest läbirääkimise oskustest ja ettevalmistusest ja te teete kõike seda," leidis ta.

Holland on eesistuja olnud juba 12 korda.

"Muidugi, siinsetel diplomaatidel peab olema põhjalik arusaamine kõikidest valdkondadest, aga kõige tähtsam on kokkulepete sõlmimise kogemus institutsioonidega, sest see on eesistuja töö. Isikuomadus number üks on kannatlikkus. Sa võid juhtida asju, aga sa ei tea kunagi, kuidas läheb. Ja siit tuleneb teine omadus, see on paindlikkus. Peab olema väga mitmekülgne, sest tuleb kiiresti kohaneda," lausus Hollandi Euroopa Liidu esinduse asejuht Wepke Kingma.

Kingma märkis, et üks oluline asi eesistujana on olla tubli seadusandliku töö ärategija, teine ja üha olulisem ülesanne on olla edukas kriisidele reageerija. "On väga tähtis püsida juhtival positsioonil ja tagada, et nõukogu reageeriks kriisidele hästi."

Eesistumine on Eestile võimalus näidata, et suudame Euroopa tasemel ka vedurit juhtida, mitte üksnes reisijana vagunis kaasa sõita. Eesti riik on selleks pikalt valmistunud ja loodetavasti võime riigi 100. sünnipäeval muuhulgas ka õnnestunud eesistumise üle rõõmustada.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: