Kõrgelt haritud noored jäävad Lõuna-Eestis ilma tööta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Nõudlus kõrgharidusega töötajate järele on Lõuna-Eesti maakondades vähenenud ja pakkuda on vaid mõni üksik vaba töökoht. Enamik töötukassa vahendatavatest ametitest on sellised, kus haridustase oluline ei ole. Töötukassa andmeil eeldavad kõrgharidust eelkõige avaliku sektori töökohad, kuid enamik neist on aastate jooksul koondunud Tallinna.

Pikne Kama on järjepanu õppinud 22 aastat, mõne kuu pärast saab temast arheoloogiadoktor. Kuu aja eest valiti ta Valga muuseumi direktoriks - see andis võimaluse tulla tagasi kodukanti ja ameti, kus saab ehk ka arheoloogiteadmisi kasutada. Kuid 22 aastat õppimist ei tähenda, et töökohti valida oleks - kui just Tallinnase või Tartusse ei lähe, on maakondades vähegi erialaga seotud töö leidmine doktori- või teadusmagistri kraadiga inimesele suur õnn, vahendab "Aktuaalne kaamera".

"Ma eeldasin, et üldisel tööturul pole väga vahet, kas sul on magistri- või doktorikraad. Loomulikult võis see vestlusel olla üks mu plusspunkte, mis näitab, et mul on mingit järjepidevust. Lisaaastal hakkasin otsima töökohta, aga mitte väga aktiivselt, sest proovisin doktoritöö siiski enam-vähem valmis saada ja siis minna tööle. Käisin ühel intervjuul, kuhu ma ei saanud," rääkis Kama.

Valgamaal, näiteks pudeneb kõrgharidusega tööpakkumiste seas vahel mõni õpetajakoht, müüjaks või puhastusteenindajaks võiks minna päevapealt. Töötukassa möönab, et kõrgharidust eeldavate avaliku sektori töökohtade kaotamisega on paljud haritlased lahkunud ja paljud noored jäänud kõrgkooli lõpetamise järel kodukanti tagasi tulemata.

"Kindlasti haritud inimesi vajatakse, aga tööandjad rõhuvad ikkagi eelnevale töökogemusele ja erialasele haridusele," sõnas Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas.

Olid ajad, mil ka maakondades said tööd erinevaid erialasid õppinud inimesed. Riigiasutuste Tallinnast äraviimine looks piirkondades vajaduse mõne konkreetse eriala oskajate järele. Vajadust paljude erinevate kõrgharidusega spetsialistide järele see ei too. Samas näitab statistika, et Valgamaal on töötute seas vaid viis protsenti kõrgharidusega inimesi.

"Päris alguses ei saa ainult oma õpitud erialal tööd otsida. Kindlasti peab olema paindlikum," lisas Metsavas.

Riigiasutustest laieneb Valgamaal jõudsalt vaid töötukassa ise, sest sinna vajatakse üha rohkem uusi kõrgharidusega spetsialiste.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: