Seenioride kommuunid ei ole seni rahastust leidnud ({{commentsTotal}})

Foto: Virgo Siil

Aprilli esimesel nädalal lõppes uue eakuse rahvakogu ideekorje. Eesmärgiks on leida huvitavaid mõtteid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid. Ühe ideena käidi välja seenioride kommuunide rajamine.

Märtsi keskel läks käima uue eakuse rahvakogu, mis kogub ideid, kuidas tulevikus kaua ja õnnelikult elada. Parimatest parimad ehk ideed, mis koguvad tuhat toetusallkirja, saadetakse edasiseks arutamiseks riigikogule.

"Uue eakuse rahvakogu peamine mõte on tõepoolest koguda ideid olukorras, kus me teame, et riiklik pensionisüsteem ei saa kunagi olema rikkalikum, kui ta on praegu. Vaadates ka sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi prognoose, siis ilmselgelt peame me midagi ette võtma," tõdes Eesti Koostöökogu programmijuht Liisi Uder.

Hoolimata sellest, et raha on vähe ja tulevase pensionipõlve sissetulekute prognoos on nukker, kutsub rahvakogu unistama suurelt. Rahvakogu internetilehel ongi arvestatav hulk lennukaid ideid alates neljapäevasest töönädalast ja vanemaealiste maksusoodustustest kuni kauem õppimise ja töötamiseni välja.

"Ja siis on selline suur blokk ideid, mis puudutab vanemas eas elamise viise, ütleme siis nii. Ühest küljest sellist kommuunides elamist, kuidas seda saaks toetada, sellist kogukonnamajade ideid," kirjeldas Uder.

Seeniorkodu arvestab muutunud vajadustega

Oma eluajal palju ägedaid maju projekteerinud 91-aastane arhitekt Heili Volberg muretseb, et kauem õppimise ja töötamise plaane tehes ei unustataks tõsiasja, et vananedes kaotab inimene palju oma füüsilisest jõust ning tähtsaks saab küsimus, kuidas saada korrusmajast liikuma, kui seal pole lifti või kus on parem elada ja toimetada, kui elu oma majas või korteris hakkab käima lihtsalt ülejõu.

"Eestis on ainus võimalus minna siis hooldekodusse. Ometi on mujal maailmas, nii Euroopas, Ameerikas, Skandinaavias juba ammu seenioridele olemas vahepealne etapp ja need on seenioride korterelamud," selgitas arhitekt Volberg.

Kümmekond aastat tagasi rääkis Heili Volberg arhitektide liidus neist eriprojekti järgi eakatele ehitatud majadest, kus igaühel on pisike korter, ruumid ühistegevuseks ning eakaid toetavad teenused. Tema juhtimisel läksid Eesti arhitektid naabrite juurde Soome asja uurima.

Arhitekt Margit Mutso oli üks neist, kes toona kohal käis.

"No see ei ole hooldekodu, ta on see korter, kuhu sa saad kergesti tellida sealt samast majast omale teenuse - kas siis kutsud abi, et aidataks sul koristada, või siis palud, et sulle toodaks toit. Lisaks siis kõik see, et seal on mingid vanurite võimlemisrühmad sealsamas," kirjeldas Mutso.

Liisi Uder rääkis, et kommuunielu pluss on sotsiaalne võrgustik. Paljud avastavad pensionile jäädes, et korraga on nad kõrvale jäänud ka oma harjumuspärastest vestluskaaslastest ja sõpradest, kes olid alati olemas kuni käidi tööl.

Eakate majades korraldatakse ühiseid teatrikülastusi, on raamatukogud ja söögikohad. Heili Volberg on uurinud seenioride kortermaju Helsingis, Espoos, Stockholmis, Malmös ja Torontos.

"Võib tähele panna, et nad on oma paiknevuse poolest kahesugused - kas on ehitatud hooldekodu lähedale -, see on väga kasulik, siis korterelamu elanikud saavad kasutada hooldekodu teenuseid; või siis lihtsalt ükskõik kuidas on paigutatud linna. Peamine tingimus on, et see asukoht oleks väga hästi seotud ühistranspordiga," selgitas Volberg.

Erainvestorid huvi ei tunne

Eestis aga hea mõte soodsat pinnast ei leinud, eraarendajail polnud sellise projekti vastu huvi.

"See ei too talle kiiret kasumit. Lõppkokkuvõttes võib-olla ta võiks isegi ära majandada mõnekümne aastaga, aga no ükski arendaja ei taha oma raha kinni panna selle peale, tal on lihtsam korterid maha müüa. Jah, siin on mitmeid süsteeme, millele võiks mõelda ja minu meelest oleks see riigi ja munitsipaali ülesanne seda teemat edasi arendada," leidis Mutso.

Proua Heilil ongi palve riigi kortermaju plaanivale ettevõtlusminister Urve Palole.

"Arhitektide liidu poolt võiks küll olla soovitus ministrile, et mõned nendest korterelamud ehitataks eriprojekti järgi ka seenioridele," soovitas Volberg.

Helsingis on astutud aga sammuke veelgi kaugemale - kulude kokkuhoiu mõttes elavad ühes majas koos tudengid ja vanemaealised. Tudengid toovast poest toidukraami, vanemad teevad süüa.

"Kui nende inimestega rääkida, siis nad on väga rõõmsad, mitte ainult sellise nö elulise läbikäimise üle, vaid ka selle üle, et nad saavad omavahel rääkida oma minevikust, oma tulevikust, oma kogemustest," kirjeldas Uder seda mudelit.

Volbergil on oma nägemus olemas.

"Kui mina isiklikult kunagi läheksin sinna seenioride korterelamusse, siis ma valiksin kindlasti sellise variandi, mis ei oleks hooldekodu juures, vaid mis asuks kest linna, sellepärast et seal näeb igasugustes eluaastates inimesi ümberringi. On vist kaunis hull, kui sa oled kogu aeg eakate inimeste hulgas ja ainult nende hulgas," mõtiskles Volberg.

Tal ei oleks midagi ka tudengitega eluaseme jagamise vastu. "Tudengid on tore rahvas."

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: