NATO keskus: mõjutustegevust on näha riikides, kus seda varem pole olnud ({{commentsTotal}})

Järjest enam puutuvad inimesed kokku moonutatud info või libauudistega, mille koostamine ja levitamine on nii ISIS-e terroristide kui ka Venemaa propaganda järjest suurenev osa. Riias asuv NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus näeb selle mõju kasvu ka riikides, kus seni on mõjutustegevus olnud väike.

Üldse on NATO-l 24 kompetentsikeskust, millest kolm väga päevakajaliste teemadega tegelevat asutust asuvad Balti riikides - Tallinnas küberkaitsekeskus, Vilniuses tegeldakse energiajulgeoleku ning Riias strateegilise kommunikatsiooniga, vahendas "Välisilm".

Tänu Riias tegutsevale kommunikatsioonikeskusele teatakse rohkem, mis infoväljas toimub ja kuidas seda mõjutada püütakse. Ja osatakse ka erinevais olukordades tegutseda ja käituda, sest selle keskuse üks ülesanne on anda nõu.

ISIS-e terroristide ja Venemaa manipuleerimisvõtted muudab eelkõige sarnaseks piirangute puudumine propagandas - kui on vaja valetada, siis seda tehakse. Kasutatakse religiooni ja mõjukaid sümboleid.

Auditooriume tunnevad mõlemad hästi ja teavad, kellele mida rääkida.

Venemaa kasutab palju Teise maailmasõja narratiivi ja seoseid natsisümboolikaga. NATO keskuse juhi Janis Sartsi hinnangul on Venemaa propaganda, libauudiste levitamine ja trollimine Balti riikides levinud, kuid pole viimastel aastatel suurenenud.

"Viimasel ajal on mõjutustegevus keskendunud Lääne-Euroopa riikidele. Sama, mida oleme näinud Balti riikides - Lätis, Eestis ja Leedus -, on nüüd levinud ka Saksamaale ja Hollandisse, ka Ameerikasse. Nagu näeme, pole see nagu meie puhul pikk protsess, vaid seotud konkreetse eesmärgiga - mõjutada valimistulemusi," nentis NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Janis Sarts.

Siiski püütakse nüüd Balti riikides levitada välja mõeldud või valesti tõlgendatud infot siia saabuvate NATO üksuste kohta.

Riia keskus keskendub tänavu viiele teemale.

"Vaatame, kuidas terroristid korraldavad oma infosõda meie vastu. Vaatame, kuidas NATO võiks end kaitsta erineva mõjutustegevuse vastu. Kolmas uuring uurib, kuidas Venemaa teostab oma mõjutustegevust Balti ja Põhjala regioonis. Neljas uuring käsitleb Teist maailmasõda - kuidas Kreml kasutab seda oma narratiivide koostamisel. Viies on rohkem tehnilist laadi uuring - vaatame, kuidas roboteid kasutatakse sotsiaalmeedias võrgustike loomisel," selgitas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Aivar Jaeski ja lisas, et nn internetitrollide tegevuse uuringud näitavad, et siin tegutsetakse mitmel erineval moel.

"Näeme mõjutustegevuse arengut riikides, kus seda varem pole olnud. Meil on see samal tasemel olnud viimased kolm-neli aastat," märkis omakorda keskuse direktor Sarts.

Riia keskus on soovitanud NATO-l rohkem analüüsida olukorda inforuumis ja tuvastada valesid, harida ühiskonda kriitiliselt mõtlema ja olla avatum.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: