Saksa kantsler Angela Merkel on hoiatanud võimalike Venemaa küberrünnakute eest, Prantsusmaal on Moskva rahastanud populistlikku Rahvarinnet ning levitab väidetavalt propagandat Marine Le Peni oponentide kohta, samuti sekkus Venemaa väidetavalt USA presidendivalimistesse, et aidata kaasa Trumpi valimisele presidendiks, kirjutavad McCleans ja Ottawa Citizen.

Kanada meedia hinnangul on Moskva sunnitud mängima agressiivset ja riskantset mängu meeleheitest, kuna Venemaa majandusolukord aina halveneb ning riik on isoleeritum ja jõuetum kui kunagi varem, samuti on riigil vähe liitlasi - vaid Süüria, Iraan ja Valgevene. Seetõttu püüab Moskva meedia hinnangul kompromiteerida praegust maailmakorda ning destabiliseerida Lääne liitu.

Kanadat peetakse selles loogiliseks sihtmärgiks. Kanada on G7 liige, NATO toetaja, väärtuspõhise rahvusvahelise süsteemi propageerija ning Moskva ja selle teistesse riikidesse sekkumise häälekas kriitik.

McCleansi arvates on Venemaal Kanada vastu varjatud sõja pidamiseks kolm eesmärki. Esimene eesmärk on nende poliitikate või poliitikute õõnestamine, kes ei ole Moskva huvides. Näiteks on Venemaa saatkond püüdnud mustata Kanada uut välisministrit Chrystia Freelandi, kes on Venemaa-vastaste sanktsioonide toetaja. Freeland on varem Venemaa suunas teravat kriitikat teinud ning avaldanud toetust Ukrainale.

Freeland on Ukraina päritolu - tema ema on ukrainlanna ning omal ajal alustas Freeland tööd ajakirjanikuna just Ukrainas, tehes seal kaastöid väljaannetele Financial Times, The Washington Post ja The Economist.

Allikas Vene välisministeeriumist on kinnitanud, et Kanada uus välisminister Chrystia Freeland on Venemaal soovimatute isikute nimekirjas.

Freeland on hoiatanud, et Kanada peaks olema valmis selleks, et Venemaa püüab destabiliseerida riigi poliitilist süsteemi.

Samuti püüab Venemaa McCleansi hinnangul seada kahtluse alla laiemat poliitilist süsteemi, õõnestada kanadalaste usku sellesse süsteemi. Kolmandaks tahab Venemaa meedia hinnangul õõnestada Kanada toetust tema liitlastele ning NATO-le ja ÜRO-le.

Leht usub, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutab Moskva samu meetodeid, mida on kasutanud USA-s ja mujal ehk levitab valeinformatsiooni, et tekitada segadust vastuoluliste teemade ümber. Samuti arvatakse, et Venemaa jätkab valitsuse ja poliitikute arvutitesse ning ajakirjanike telefonidesse tungimist, et leida piinlikkust tekitavat infot, mis võivad valimistel kandidaate kahjustada.

Kui Euroopas on Moskva toetanud rahaliselt näiteks Prantsuse Rahvarinnet, siis Kanadas niisuguseid organisatsioone meedia hinnangul palju pole, kuid siiski arvatakse, et Venemaa raha võib jõuda väljaanneteni, kes tegelevad libauudiste levitamisega.

Kohaliku meedia hinnangul võib Kanadat oodata ka sõjalised pettemanöövrid. Näiteks Euroopas on Vene sõjalennukid lennanud NATO piiride lähedal ning teinud Mustal merel ohtlikke manöövreid USA mereväelaevade lähedal. Kanadas oleks McCleansi hinnangul sellised manöövrid märkimisväärsed, kuna riik on lehe hinnangul peaaegu hüljanud oma põhjaalad - riigil pole Arktikas sadamat, jäälõhkujaid ning peaaegu mingisugust sõjalist kohalolu. "Venelastel oleks osadele Kanada põhjaaladele lihtsam ligi pääseda kui meil," märgib leht.

"On võimatu öelda, kas Moskva tegevus Kanada suunal oleks edukas, kuid me teame, et Venemaa juba püüab seda ning kui nad leiavad õige nurga või vale saladuse, siis nad kasutavad seda," kirjutab McCleans.