Pisut üle 40 protsendi Läti elanikest suudab enda arvates hästi eristada libauudiseid tõest ja rohkem kui kolmandik leiab, et nad hästi vahet tee, selgub uuringufirma SKDS küsitlusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teine uuring näitab, et ligi 70 protsenti leedulastest, pisut üle 60 protsendi lätlastest ja alla poole eestlastest kardab oma kodumaal sõjalise konflikti puhkemist. "Aktuaalne kaamera" küsis Sartsilt, mis olukorras me oleme - kas selgitame liiga vähe või hoopis räägime ohtudest liiga palju?

"Oleme tänapäevases dünaamilises maailmas hakanud unustama inimeste väga vana oskust - dialoogi," arvas Sarts.

President Kersti Kaljulaid leiab, et demokraatlikud riigid peavad oma sõnumi kohale viima diskuteerides, mitte vastupropaganda abil.

"Eesti on üks eurooptimistlikumaid riike. See ei sõltu struktuurifondidest - teisi riike toetatakse rahaliselt sama palju. See on selge sõnum, et Euroopa Liit on parim nii julgeoleku kui ka arengu jaoks," rääkis Kaljulaid.

Riias tegutseva NATO srateegilise kommunikatsiooni keskuse hinnangul pole Balti riigid praegu otseselt Venemaa propaganda sihtmärk, pigem on see suunatud Saksamaale ja Ameerikasse. Trollirobotid töötavad siiski endiselt.

"Enam ei tööta need vanad meetodid, kus pressiteade saadeti välja ja arvati, et töö on tehtud. Tänapäeval tuleb suhelda kogukondade ja sihtrühmadega, sest kui me seda ei tee, täidab tekkiva vaakumi keegi teine," ütles NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Aivar Jaeski.

Vaja on rohkem raha, et palgata inimesi, kes meie lugu jutustaks. Seejuures ei tohi ohtu sattuda meediavabadus.

"NATO koosneb liikmesriikidest ja ma ei tea, kui palju NATO organisatsioonina teha saab. Eks palju on liikmesriikide ja meie enda kätes ka," ütles sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Ivo Juurvee.

Eksperte poliitikuist õppejõududeni on Riias kohal üle 400.