Ukraina lõi kriisiaja meediakeskuse pärast Venemaa agressiooni algust selleks, et võidelda vaenuliku propagandaga. Seekord on sealsed uurijad tähelepanu Ukraina asemel pööranud Euroopa riikidele, vahendas "Välisilm".

Analüüs puudutab Euroopa Liidu riikide, Norra, Šveitsi ja euroliidu idapartnerluse programmiga liitunud riikide sündmuste käsitlemist kolme viimase aasta uudiste- ja jutusaadetes telekanalites Pervõi Kanal, Rossija ja NTV.

"Oma uurimuses selgitasime välja, et umbes 83 protsenti rahvusvahelistest Euroopa uudistest on negatiivsed ja vaid 17 protsenti on kas neutraalsed või positiivsed uudised. On riike, mille suunas venelased tegutsevad aktiivsemalt ja on riike, millele pööratakse vähem tähelepanu. Kümnekonna riigi hulka, kelle suhtes on käigus agressiivsem retoorika, kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja - nii imelik kui see ei ole - ka Armeenia idapartnerluse riikide hulgast," selgitas Ukraina Kriisi Meediakeskuse analüütik Ljubov Tsibulska.

Põhinarratiivid, mis puudutavad elu Euroopas, räägivad sellest, et elu Euroopas on ebakindel ja ohtlik, ühiskond rahutu, sisemiselt lõhenenud ja allakäiguteel ning vaevleb terrorismi, põgenikekriisi ja Venemaa sanktsioonide mõju all.

Baltikumi nii-öelda eriteemad on natsism, NATO treeningpolügooniks olek, venekeelsete elanike probleemid ning russofoobia.

"Väga paljud narratiivid puudutavad nende vaatepunktist Balti riikide katseid ajalugu ümber kirjutada ja fašismi taassündi. Eelkõige puudutab see Lätit, palju lugusid on sellest justkui seal oleks fašismi taassünd," ütles Tsibulska.

Uuringut esitleti Brüsselis idapartnerluse tippkohtumise eel koostöös Norra Euroopa Liidu esinduse ja Eesti Idapartnerluse Keskusega.

"Täna me püüame sellele infosõjale või strateegilisele kommunikatsioonile läheneda hoopis uues võtmes ehk et mida räägitakse venekeelses meedias Euroopa Liidu ja idapartnerite kohta. Seda medali poolt ei ole väga palju avatud. Me tahame just selle uuringuga, mida esitletakse Brüsselis, Kiievis ja Tallinnas, avada diskussiooni ka selles võtmes," rääkis Eesti Idapartnerluse Keskuse direktor Jaan Reinhold.

Ukraina on Tsibulska sõnul võtnud vastu mõne seaduse, mis aitab Vene propagandaga võidelda.

"Näiteks me keelasime Vene sotsiaalmeediavõrgustikud VKontakte ja Odnoklassniki. Paljud on meile öelnud, et see läheb vastuollu sõnavabadusega, aga mina arvan, et kui jutt käib rahvuslikust julgeolekust ja sa näed, et vaenlane on juba sinu maal, siis tuleb midagi ohverdada. Samuti suutsime me keelata Vene telekanalid, nad on üksnes satelliidil, neid ei ole enam kaablivõrkudes," selgitas Tsibulska.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane märkis, et infosõjaga võitlemiseks tuleks luua teaduslik baas.

"See ehk ei ole kõige positiivsem näide, mis on seal juhtunud, aga ma saan sõjaolukorras aru. Mis meil sealt õppida on, on see, et kui inimesed ei ühine ja ei loo teaduslikku lähenemisbaasi infosõjaga võitlemiseks, siis sa kaotad. Ja see on väga tähtis ka meil. Peavad olema kõigepealt inimesed, kes saavad aru, et sa oled rünnatud ja peavad olema inimesed, kes suudaksid vastu võidelda," rääkis Rebane.